Brittany Lauren Maynard (19. november 1984 – 1. november 2014) oli ravimatu ajuvähiga ameerika naine, kes otsustas oma elu lõpetada "siis, kui aeg tundus õige". Ta pooldas abistatud enesetapu legaliseerimist ja propageeris selle lubamist ning temast kujunes üks tuntumaid selle liikumise eestseisjaid USA-s.
Maynard sündis USA California osariigis Anaheimis. 2006. aastal sai ta bakalaureuse kraadi psühholoogias ja 2010. aastal magistrikraadi haridusteaduses. Talle meeldis reisida ja ta reisis palju Kagu-Aasia maades, muuhulgas õpetas Nepali orbudekodudes.
2012. aasta septembris abiellus Maynard Daniel Esteban Diazega ja nad kavatsesid pere luua.
1. jaanuaril 2014 diagnoositi tal teise astme astrotsütoom (ajuvähi vorm). Talle tehti osaline kraniotoomia ja osaline temporaalsagara resektsioon. Vähk tuli sellest hoolimata tagasi ja 2014. aasta aprillis anti neljanda astme astrotsütoomi ehk glioblastoomi diagnoos. Prognoosi kohaselt jäi Maynardil elada veel kuus kuud.
Maynard kolis Californiast Oregoni osariiki, et ära kasutada sealset väärikalt suremise seadust (Death with Dignity Law). Maynardi sõnul oli väärikas suremine tema enda ja ta perekonna jaoks parim valik. Koostöös mittetulundusühinguga Compassion and Choices ('kaastunne ja valikud') loodi Brittany Maynardi sihtasutus, mis töötab surmaabi legaliseerimise nimel nendes osariikides, kus seda praegu ei lubata. Maynard kirjutas ka CNNis avaldatud arvamusartikli "Minu õigus 29-aastaselt väärikalt surra" ("My right to death with dignity at 29").
Oktoobri alguses andis Maynard teada, et oli surma kuupäevaks valinud 1. novembri, ja surm saabub arsti väljakirjutatud medikamentide abil. Oktoobris külastas Maynard ka Grand Canyonit ja oli sellega täitnud kõik soovid oma surmaeelsete soovide nimekirjas. Veel 29. oktoobril ütles ta, et "praegu ei tundu õige aeg olevat," kuid ta tahab kindlasti oma elu lõpetada.
2. novembril 2014 andsid ajakirjandusväljaanded teada, et Maynard oli lõpetanud oma elu ümbritsetuna enda jaoks olulistest inimestest. Kooskõlas Oregoni seadustega märgiti surmatunnistusele surma põhjusena ajukasvaja.
Maynard andis ka oma viimases Facebooki postituses teada, et valis ise väärikalt lahkumise.
Surres oli Maynard elanud juba kauem, kui arstid talle aprillis lootust andsid. Sellega seoses on tõstatatud küsimusi, kui usaldusväärsed on arstid patsientidele veel elada jääva aja prognoosimisel.
Surmaeelsetel nädalatel sai Maynardist USA eutanaasiateemalise debati nägu. Veebilehel People.com avaldatud lugu luges üle 16 miljoni inimese.
Meditsiinieetikaga tegelev Arthur Caplan kirjutas, et kuna Maynard oli "noor, elujõuline, veetlev... ja väga teistsugune" tavalisest suremisabi soovivast patsiendist (Oregonis keskmiselt 71-aastane), muutis ta "debati optikat" ja pani enda põlvkonna inimesed teema vastu huvi tundma. Marcia Angell kirjutas, et Maynardi tegevus oli tulevastele sama valikut soovivatele patsientidele suureks abiks. Teiselt poolt kritiseerisid mitmed surmahaigust põdevad patsiendid assisteeritud enesetapu propageerimist ja saatsid Maynardile kirju, et ta ümber mõtleks.
Kolm päeva pärast Maynardi surma mõistis üks kõrge Vatikani ametnik suremisotsuse hukka ja ütles: "Enesetapp ei ole hea. See on halb, kuna see ütleb ei elule ja kõigele, mida elu tähendab, meie missioonile siin ilmas ja meid ümbritsevatele inimestele." Kriitiline oli ka abordi- ja eutanaasiavastane ühing National Right to Life Committee, mis süüdistas Maynardiga koostööd teinud MTÜ-d Compassion and Choices Maynardi haiguse ekspluateerimises.
Maynardi ema kaitses tütre otsust ja kirjutas: "Minu 29-aastase tütre otsus surra rahulikult, selle asemel et füüsiliselt ja vaimselt alla käia ja suurte valude käes kannatada, ei peaks olema miski, mida taunivad teises maailmajaos olevad võõrad, kes ei tunne teda ega tea tema olukorra üksikasju."
Maynardi surma ajal olid väärika suremise seadused kolmes USA osariigis, mitmes osariigis käisid eutanaasiateemalised vaidlused. Eutanaasia lubamise või mittelubamise küsimuses ameeriklaste arvamused lahknevad, üksmeel puudub.
9. juunil 2016 jõustus Maynardi koduosariigis Californias seadus, mis annab surmahaigetele inimestele võimaluse teatud tingimustel saada abi oma elu lõpetamiseks.