Brixen

See artikkel See artikkel räägib Brixenist Itaalias. sarnase nimega Austria linna kohta vaata artiklit Brixen im Thale.
Brixen aastal 2005
Brixeni paiknemine Lõuna-Tiroolis

Brixen (itaalia: Bressanone; ladiini: Porsenù või Persenon) on linn ja vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, umbes 40 km Bolzanost põhjas.

Esmamainitud 901. aastal, on Brixen suuruselt kolmas linn ja vanim linn provintsis ning oru kunsti- ja kultuuripealinn.

Brixen on eriti tuntud suure suusakuurordina (Plose). Tööd pakuvad hüdroelektrienergia tootmine ning viljapuuaedade ja viinamägede pidamine.

Geograafia

Brixen asub Eisacki ja Rienzi jõe liitumiskohas, 40 km Bolzanost põhjas ja 45 km Brenneri mäekurust lõunas, Itaalia-Austria piiril. See külgneb idas Plose ja Telegraafi (Monte Telegrafo) mäega (2504 m) ja läänes Königsangeri (Monte Pascolo) (2436 m) mäega.

Frazioni

Frazioni / liidendatud külad on Afers (Eores), Albeins (Albes), Elvas, Gereuth, Karnol, Klerant (Cleran), Kranebitt (Costa d'Elvas), Mahr (La Mara), Mairdorf, Mellaun (Meluno), Pairdorf (Perara), Pinzagen (Pinzago), Plabach, Rutzenberg, St. Andrä (S.Andrea), St. Leonhard (S.Leonardo), Sarns (Sarnes), Tils (Tiles), Tötschling (Tecelinga), Tschötsch (Scezze), Untereben.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Brixeni piiskopkond

Juured

Brixeni ala on olnud asustatud nooremast paleoliitikumist saati (8. aastatuhat eKr). On leitud muid asulaid hiliskiviajast ja aastal 15 eKr vallutasid ala roomlased, kelle peamine asula oli läheduses Säben (Sabiona). Nad hoidsid seda kuni umbes 590. aastani, kui selle hõivasid bajuvaarid.

Brixenit on esimest korda mainitud aastal 901, kui Saksamaa kuningas Ludwig III Laps andis välja dokumendi, milles territoorium nimega Prihsna omistatakse Säbeni piiskopile Zachariasele. Aja möödudes sai Prihsnast praeguse nimega Brixen. Piiskopid kolisid Säbenist sinna aastal 992, pärast toomkiriku tegevuse lõpetamist.

1039. aastal ülendati Brixeni piiskop Poppo keiser Heinrich III poolt paavstiks. Kuid tema valitsemine kestis ainult 23 päeva. Samal sajandil saab Brixenist sõltumatu kiriklik vürstkond, mis järgnenud aastatel võitles olemasolu eest naabruses olnud Tirooli krahvkonna vastu. 1115. aastal lõpetati Brixenit ümbritsev esimene linnamüüride liin.

Piiskopkond sekulariseeriti 1803. aastal ja selle annekteeris Austria keisririik. Aastatel 1851–1855 viibis tšehhi ajakirjanik ja kirjanik Karel Havlíček Borovský Austria valitsuse survel Brixenis asumisel. Pärast Esimese maailmasõja lõppu annekteeris Brixeni Itaalia.

Peamised vaatamisväärsused

Väljaspool linna on Rodenecki loss, üks oma aja kõige võimsamaid. Selles on väärtuslikud freskod 13. sajandi algusest. Olulised on ka Reifensteini loss ja Trostburgi loss Waidbruckis. Viimases elas seikleja ja menestrel Oswald von Wolkenstein.

Kogukond

Brixeni toomkirik

Keeleline jaotus

2011. aasta rahvaloenduse järgi kõneles enamus rahvastikust esimese keelena saksa keelt (72,82%). Ülejäänud elanikud kõnesid esimese keelena itaalia ja ladiini keelt, vastavalt 25,84% ja 1,34%.

Kultuur

Püha Jakobi kirik

Rokkansambel Frei.Wild on pärit Brixenist.

Tuntud inimesi

Transport

Brixenis on raudteejaam Brenneri raudteeliinil, mis ühendab linna Verona ja Innsbruckiga. Sellel on eraldi hinnastruktuur ühistranspordile Tirol-Südtiroli tsoonis.

Itaalia

Saksamaa / Austria / Lõuna-Tirool

(D - Saksamaa, A - Austria)

11. detsembril 2016 võttis ÖBB üle Deutsche Bahni öörongid. München-Milano teenus tühistati.

^ Rong ühineb Veronas ÖBB EuroNight Rooma-Viin: DB CityNightLine jaguneb kaheks rongiks (esimene pool liitub ÖBB Rooma-Viin ja lahkub Viini või Rooma; teine pool jätkab Münchenisse või Milanosse). Viin-Rooma jaguneb kaheks rongiks (esimene pool jätkab Rooma või Viini; teine pool liitub DB CityNightLine Milanosse või Münchenisse).

Maanteed pidi on linnal kaks väljapääsu Brenner Autobahnile, mis ühendab Brixenit Brenneri mäekuruga.

Haldus

Sõpruslinnad

Sport

Välislingid