Spargelkapsas

Spargelkapsas
Spargelkapsas Brassica oleracea var. italica
Spargelkapsas Brassica oleracea var. italica
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond Ristõielised Brassicaceae
Perekond Kapsasrohi Brassica
Liik Kapsas Brassica oleracea
Teisend Spargelkapsas
Trinaarne nimetus
Brassica oleracea var. italica

Spargelkapsas ehk asparkapsas ehk brokoli (Brassica oleracea var. italica) on suurte roheliste õisikutega kapsateisend, mis meenutab välimuselt oma sugulast lillkapsast. Spargelkapsa õisikud on vitamiinirohked ja neid kasutatakse köögiviljana.

Spargelkapsas sarnaneb väga lillkapsaga. Spargelkapsa pea koosneb rohelistest õisikutest ja selle varred on lillkapsaga võrreldes pikemad ja peenemad.

Ajalugu

Spargelkapsas aretati kapsarohust umbes 6. sajandil. Rooma impeeriumist saati on spargelkapsast itaallaste hulgas väärtuslikuks toiduaineks peetud. Spargelkapsa tõi Inglismaale Peter Scheemakers, USAsse Lõuna-Itaalia immigrandid, kuigi seal sai see populaarseks alles 1920. aastatel.

Nimetus

Spargelkapsa nimetus 'brokoli' tuleb itaaliakeelsest sõnast brocco, mis tõlgituna tähendab haru või oksa. Võib arvata, et nimetus on kaudselt seotud ka ladinakeelse sõnaga bracchium, mis tähendab hargnevaid oksi või võrseid.

Keeleliselt on korrektne kirjutada ’brokoli’, mitte ’brokkoli’. Eesti Keele Instituudi terminibaas ESTERM järgi on eelistatud termin ’spargelkapsas’.

Lillkapsa ja brokoli tootmismahud 2014. aastal
Riik Toodang, tonnides Osakaal, %
 Hiina 9 286 256 38,41%
 India 8 573 280 35,46%
 USA 1 222 930 5,06%
 Hispaania 596 969 2,47%
 Mehhiko 503 972 2,08%
 Itaalia 405 053 1,68%
 Prantsusmaa 326 355 1,35%
 Poola 320 563 1,33%
 Pakistan 220 637 0,91%
 Türgi 202 149 0,84%
 Bangladesh 183 000 0,76%
Maailm 24 175 040 100%

Kasvatamine

2014. aastal toodeti maailmas 24,17 miljonit tonni spargel- ja lillkapsast 1,38 miljonil hektaril põllumaal.

Spargelkapsas eelistab kasvamiseks viljakat ja savist mulda, kasvutemperatuuri +16 ... +25 °C­ ja niisket keskkonda (85%).

Spargelkapsa lõikus toimub enne, kui see puhkeb õide.

Kasutamine

Spargelkapsast kasutatakse peamiselt toiduainena.

Spargelkapsas sisaldab kiudaineid, kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, tsinki, mangaani, väävlit, vitamiine C, B1, B2, B5, B6, PP, E, K ja provitamiini A. 100 g spargelkapsast annab umbes 25 kcal.

Ravitoime

1992. aastal eraldas Paul Talalay meeskond spargelkapsast sulforafaani. See fütokemikaal annab kaitse paljude kasvajavormide eest ja hävitab teatud tõvestavad bakterid nii seedekulglas kui ka hingamisteedes.

Viited

  1. ↑ Patendiamet. Brokolitüüp, mis on kohandatud lihtsamaks koristamiseks
  2. ↑ Maggioni, Lorenzo; Bothmer, Roland; Poulsen, Gert; Branca, Ferdinando (2010). "Origin and Domestication of Cole Crops (Brassica oleracea L.): Linguistic and Literary Considerations". Economic Botany. 64 (2): 109–123. DOI:10.1007/s12231-010-9115-2.
  3. ↑ Nonnecke, Ib (november 1989). Vegetable Production. Springer-Verlag New York, LLC. Lk 394. ISBN 978-0-442-26721-6.
  4. ↑ Smith,J.T. Nollekins and His Times, 1829 vol. 2:101: "Scheemakers, on his way to England, visited his birth-place, bringing with him several roots Mall:Sic of brocoli, a dish till then little known in perfection at our tables."
  5. ↑ Denker, Joel (2003). The world on a plate. U of Nebraska Press. Lk 8. ISBN 978-0-8032-6014-6.
  6. ↑ "Origin and History of Broccoli". Originaali arhiivikoopia seisuga 17.07.2016. Vaadatud 04.05.2017.
  7. 1 2 "Proovi brokolit". Vaadatud 04.05.2017.
  8. ↑ Terminibaas ESTERM[alaline kõdulink]
  9. 1 2 Food and Agriculture Organization of the United Nations. "FEOSTAT". Vaadatud 04.05.2017.
  10. ↑ "Spargelkapsas brokkoli Calabrese Brassica oleracea L. convar. botrytis var. italica". Originaali arhiivikoopia seisuga 7.11.2017. Vaadatud 04.05.2017.
  11. ↑ "Brokoli". Köögiviljade entsüklopeedia. Originaali arhiivikoopia seisuga 9.12.2016. Vaadatud 06.05.2017.

Välislingid