
Bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik.
Põletiku peamiseks sümptomiks on köha, millega kaasneb rögaeritus. Muud sümptomid võivad olla vilisev heli hingamisel, ebamugavustunne või pitsitus rinnus ja väike palavik. Bronhiit võib olla krooniline või äge.
Äge bronhiit kestab tavaliselt umbes kolm nädalat ja tavaliselt põhjustab seda viirus. Viirus võib levida õhu kaudu, kui inimene köhib või otsese kehalise kontakti korral. Mõned üksikud juhtumid põhjustavad bakterid. Ägedat bronhiiti ravitakse paratsetamooli, puhkuse ja mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega.
Bronhiiti peetakse krooniliseks, kui patsiendil on rögaeritusega köha vähemalt kolme kuu jooksul kahel aastal järjest ning ta ei põe teisi kopsuhaigusi. Kroonilist bronhiiti põhjustavad suitsetamine, õhureostus ja sagedased infektsioonid. Kroonilist bronhiiti ravitakse suitsetamisest loobumise ning röga lahtistavat ja väljaköhimist soodustavate vahenditega, raskematel juhtudel ka antibiootikumidega. Krooniline bronhiit võib viia kopsuemfüseemi, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ja hingamispuudulikkuse tekkeni.