Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |

Anna Christina Warg (23. märts 1703 Örebro – 5. veebruar 1769 Stockholm), tuntud ka kui Cajsa (või Kajsa) Warg, oli Rootsi kokaraamatute autor ja üks läbi ajaloo tuntumaid Rootsi kokki.
Warg sündis Örebros raamatupidaja Anders Wargi (suri 1708) ja Karin Livijni (suri 1755) teise tütrena. 1710. aastal abiellus tema ema aadlik Eric Rosenstrålega, kellega tal sündis veel seitse last, ning pere kolis Finspångi lähedale Borggårdi mõisasse. Warg lahkus noores eas kodust ning teenis Stockholmis koka ja majateenijana mitmete mõjukate inimeste juures, nagu kindral krahv Wolter Reinhold von Stackelberg. Millal Warg tema juures tööle hakkas, pole teada, kuid säilinud andmete järgi oli von Stackelberg teeninud armees ohvitserina koos Wargi isaga ning tõenäoliselt asus ta von Stackelbergi palgale siis, kui krahv 1735. aastal abiellus ja Stockholmi elama asus.
Hiljem teenis ta von Stackelbergi vanema venna, vabahärra feldmarssal Berndt Otto von Stackelbergi juures ning 1740ndate aastate lõpust riigisekretäri ja ülempostimeistri vabahärra Leonard Klinckowströmi juures, kelle abikaasa Catharina Ehrenpreus oli Wargi ema nõbu. Von Stackelberg oli Hedvig Taube õemees ning Wargi kokanduslik anne sai seetõttu kõrgetes ringkondades laialt tuntuks. Krahv oli tuntud suure gurmaanina ning korraldas sageli vastuvõtte, kuhu oli kutsutud Stockholmi kultuuriline koorekiht, kes seal pakutavaid hõrgutisi ülistasid - üheks sagedaseks külaliseks oli Carl Michael Bellman, kes kirjeldas vastuvõttudel pakutud roogi ühes oma luuletuses, kus ta Wargi küll nimeliselt ei maini. Oma viimase tööandja Klinckowströmi surma järel 1759. aastal päris Warg vabahärra korteri ning elatas ennast seejärel kokaraamatu honoraridest ja tubade väljaüürimisest teenitud rahast.
1755. aastal päris Cajsa Warg oma ema surma järel 5000 riigitaalrit. Samal aastal avaldas ta raamatu "Hjelpreda I Hushållningen För Unga Fruentimber" ("Majapidamise abivahend noortele naistele"), mis anti välja neljateistkümnes trükis, millest viimane ilmus aastal 1822. Lisaks ilmus see neljas trükis saksakeelse tõlkena ning 1781. aastal eestikeelses tõlkes. Raamat koosneb enamjaolt toiduretseptidest, kuid sisaldab neile lisaks ka näpunäiteid kangaste värvimise ning muude majapidamisega seotud asjade kohta. Alates kolmandast trükist (1762) sisaldas see lisa pealkirjaga "Underrättelse om Färgning" ("Värvimise õpetus"), mis avaldati kahes väljaandes (1773 ja 1794) iseseisva tekstina taanikeelse tõlkena.
Wargi kokaraamat jäi pikaks ajaks levinuimaks kokaraamatuks ning minetas oma tähtsuse alles 19. sajandi lõpus, mil uute majapidamistarvete ja tööstuslikult valmistatud pliitide levik ning toitumistavade muutumine tähendas, et enamik selles leiduvaid retsepte oli iganenud.
Wargile omistatakse traditsiooniliselt aforism "man tager vad man haver" ("kasuta seda, mis sul on"), kuigi puuduvad andmed, et ta seda väljendit kusagil kasutanud oleks ning ühtegi viidet sellele ei leia ka tema kokaraamatust.