Carl Georg Franz Hehn (vene keeles Карл Георг Франц Ген; 25. aprill (ukj 7. mai) 1821 Otepää – 19. veebruar (ukj 2. märts) 1875 Tartu) oli baltisaksa päritolu agronoom, õppejõud ja publitsist.
Ta sündis Otepää pastori Bernhard Gottlieb Hehni (1776−1856) ja tema abikaasa Karoline Körberi (1785−1878) pojana. Sai koduhariduse. Aastatel 1833−1838 õppis ta Tartu gümnaasiumis. 1838−1842 õppis ta Tartu ülikoolis ökonoomiat ja sai 1843. aastal ökonoomiakandidaadi kraadi. Seejärel oli Peterburis ja Pihkva kubermangus koduõpetaja. Naasis Tartusse, kus õpetas 1850–1852 veterinaariainstituudis põllumajandust. Seejärel töötas kuni 1857. aastani Tartu ülikooli raamatukogu raamatukoguhoidja abina. 1858. aastal kaitses ta ülikoolis magistrikraadi. 1860. aastal sai temast Liivimaa sotsieteedi alaline sekretär, kellena töötas 1868. aastani. Sellesse perioodi langeb tema töö põllumajandusliku aastaraamatu Livländische Jahrbücher der Landwirtschaft ja nädalakirja Baltische Wochenschrift für Landwirtschaft, Gewerbefleiß und Handel toimetajana.
Aastatel 1868−1873 oli ta Riia Polütehnikumi põllumajandusprofessor ja põllumajandusosakonna direktor (dekaan). 1873. aastal valiti Tartu ülikooli korraliseks põllumajandusprofessoriks, kellena töötas elu lõpuni.
Ta oli üks esimesi, kes hakkas uurima Liivimaa mõisaid ja talusid; oli üks sellealase statistika rajajaid. Ta andis esimesena teadusliku ülevaate Liivimaa põllumajandusest (eriti mullast) ja uuris kliima mõju põllumajandusele. Tema initsiatiivil korraldati (teostus alles pärast tema surma) 1881. aastal Riias esimene Balti kubermangude põllumajanduskongress, samuti organiseeris ta esimesi põllumajanduskesknäitusi. Hehn oli ka üks 1865. aastal loodud Balti Metsaseltsi asutajaid.