| H̠ayyim Weizmann | |
|---|---|
_-_President_Chaim_Weizmann_(retouched).jpg) | |
| 1. Iisraeli president | |
|
Ametiaeg 17. veebruar 1949 – 9. november 1952 | |
| Eelnev |
Tema ise (Ajutise Riiginõukogu esimehena) |
| Järgnev | Yits'ẖak Ben-Tsvi |
| 2. Ajutise Riiginõukogu esimees | |
|
Ametiaeg 16. mai 1948 – 17. veebruar 1949 | |
| Eelnev | David Ben-Guriyyon |
| Järgnev |
Tema ise (presidendina) |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Chaim Azriel Weizmann |
| Sünniaeg |
27. november 1874 Motal, Vene Keisririik (tänapäeva Valgevene) |
| Surmaaeg |
9. november 1952 (77-aastaselt) Rehovot, Iisrael |
| Erakond | Üldised Sionistid |
| Abikaasa | Vera Weizmann |
| Alma mater |
Darmstadti Tehnikaülikool Berliini Tehnikaülikool Fribourgi Ülikool |
| Elukutse | Keemik |
| Autogramm |
 |
H̠ayyim (Azriel) Weizmann (kasutatakse ka nimekuju Chaim Weizmann; heebrea חיים ווייצמן; 27. november 1874 Motõli, Pinski maakond, Minski Kubermang, Venemaa Keisririik (praegu Motal Valgevenes) – 9. november 1952 Reẖovot, Iisrael) oli juudi päritolu biokeemik ja poliitik.
Ta oli sionistliku liikumise üks juhte, Maailma Sionistliku Organisatsiooni neljas president ja Iisraeli esimene president aastatel 1949–1952.
Weizmann õppis keemiat Saksamaal ja Šveitsis ning töötas hiljem Suurbritannias. Esimese maailmasõja ajal saavutas ta tuntuse oma keemiaalaste töödega, eriti atsetooni tootmise meetodi väljatöötamisega, mis oli oluline Briti sõjatööstusele.
Poliitikas oli ta üks mõjukamaid sionistliku liikumise eestvedajaid ning aitas kaasa 1917. aasta Balfouri deklaratsiooni sünnile, milles Suurbritannia toetas juudi rahvusliku kodu rajamist Palestiinasse.
1949. aastal sai temast vastloodud Iisraeli riigi esimene president. Tema ametiaeg kestis kuni surmani 1952. aastal.
H̠ayyim Weizmanni vennapoeg oli Iisraeli seitsmes president Ezer Weizman.
