Purpurpärgament

Purpurpärgament oli hilisantiigis ja Bütsantsis, samuti iiri-anglosaksi, karolingide ning ottode raamatukunstis kasutatud luksuslik kirjutusmaterjal, purpuriga või orselliga purpurseks värvitud pärgament. Kirjatähed kanti sellele tavaliselt kuldse või hõbedase tindiga. Mõned käsikirjad sisaldavad vaheldumisi purpur- ja tavalisest pärgamendist lehti, näiteks Stockholmis asuv codex aureus.

Üleni purpurpärgamendile kirjutatud käsikirjade kohta on kasutusel üldnimetus codex purpureus (ladina keeles codex 'raamat', purpureus 'purpurne'), millele lisatakse enamasti kohanimele viitav täiendsõna.

Tähendus

Purpur oli kalleim antiikajal tuntud värvaine, mida toodeti purpurtigudest ennekõike Vahemere maades. Purpurpärgamendile kirjutatud käsikirjade traditsioon jätkus Bütsantsi kultuurimõju kaudu ka Karolingide riigis ja hiljem. Nagu Rooma riigis, nii seostus ka Bütsantsis purpurivärv keiserlikkusega ja laiemas tähenduses kõrgeima võimuga. Purpurpärgamendile kirjutati olulisimaid kristlikke tekste, eelkõige Uut Testamenti, ja need luksuskäsikirjad olid mõeldud kasutamiseks kas väga kõrge positsiooniga isikutele, nagu Wulfila hõbepiibel, või väga pidulike sündmuste jaoks, nagu näiteks Viini kroonimisevangeliaar.

Käsikirju

Viited