| Coimbra | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
 | |||
|
| |||
| Pindala: 319,4 km² | |||
| Elanikke: 146 899 (2024) | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 40° 13′ N, 8° 26′ W | |||
  | |||
Coimbra on Portugali keskosas Mondego jõe ääres asuv ajalooline ülikoolilinn, seda ligikaudu 200 km Lissabonist põhjas ja 120 km Portost lõunas.
| Coimbra | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
|
| |||
|
| |||
| Pindala: 319,4 km² | |||
| Elanikke: 146 899 (2024) | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 40° 13′ N, 8° 26′ W | |||
|
| |||
Coimbra on Portugali keskosas Mondego jõe ääres asuv ajalooline ülikoolilinn, seda ligikaudu 200 km Lissabonist põhjas ja 120 km Portost lõunas.
Coimbra on rahvaarvult seitsmes linn Portugalis, see on riigi keskosa keskus ja ühtlasi halduskeskus samanimelisele ringkonnale.
Vanalinn jaguneb Baixaks ehk all-linnaks ning Altaks ehk ülalinnaks.
Linna ilmestab järskude nõlvadega küngasmaastik.
Rooma impeeriumi päevil asus Coimbra kohal asula nimega Aeminium.
18 km lõunas Condeixa-a-Novas asus linnale nime andnud roomlaste asula Conímbriga, mis pärineb 9. sajandist eKr. Algselt rajatud hoonestuse varemed on tänapäeval arheoloogiliste kaevamiste järel huvilistele vaatamisväärsusena nähtavaks tehtud.
12. sajandist pärineb romaani stiilis Vana katedraal.
16. sajandil valmisid vanalinnas Uus katedraal ning Santa Cruzi klooster, viimasesse on maetud kaks esimest Portugali kuningat: Afonso I ja Sancho I.
1649. aastast hakati vanalinnast üle jõe asuvasse Santa Clara asumisse, Vana kloostri ja Püha Franciscuse kloostri tagusele künkaseljandikule, ehitama massiivset Uut kloostrit. Nunnad kolisid valmivasse sakraalhoonesse ümber aastal 1677, kuigi ehitustööd kestsid kokku umbes pool sajandit aastani 1696. Pärast ulatuslikke üleujutusi vanalinnas viidi sinna alatiseks sarkofaag Portugali kuninganna Aragóni Isabeliga.
Linn on tuntud eelkõige oma ülikooli ja kõrgkoolide poolest.
1290. aastal asutatud Coimbra Ülikool on vanim ülikool Portugalis ning Euroopa üks vanimaid katkematult tegutsenud ülikoole, see kuulub ühtlasi UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Coimbra grupiks nimetatakse organisatsiooni, mis ühendab vanemaid ülikoole Euroopas, sealhulgas Tartu Ülikooli.
Coimbrast pärineb iseloomulik fado-stiilis muusika. Coimbra fadot laulavad meeshääled ning seda saadab ka eriline Coimbra kitarr, mille häälestus ja kuju veidi erinevad traditsioonilisest Portugali kitarrist.
2004. aastal toimusid Euroopa meistrivõistluste jalgpallimängud Coimbra linnastaadionil.
 |
Wikivoyage info: Coimbra |