Ta astus pseudonüümi Contra all avalikkuse ette 1995. aastal ETV saates "Kuniks elu". Pärast seda on ta välja andnud üle 30 luulekogu ja tõlkinud läti keelest peaaegu sama palju teoseid. Ta on tuntud ka võru kultuuri hoidjana.
Elulugu
Contra on sündinud VõrumaalUrvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana.
Töötanud 1994. aastal kuu aega inglise keele õpetajana Kuldre Koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastatel 1996–1999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda on ta olnud vabakutseline kirjanik. Aastatel 2004–2008 oli Urvaste Valla Lehe toimetaja.
Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud.
"Eesti kirjandusloo" teatel tekitas Contra esimene, 1995. aastal ilmunud luulekogu "Ohoh!" vähe vastukaja, ent mõne aasta jooksul algas tema tähelend, "kui teda hakatakse nägema avalikel esinemistel ning järjepannu tuleb uusi, odavaid ja koledavõitu väljanägemisega raamatuid". Loominguliselt viljakas Contra ühendab tugevas autoriimagos "moodsa meediategelase ja "metsast pärit rahvalauliku" rolli". Sama allika hinnangul võis Contra olla 20. sajandi lõpuks ainus Eesti luuletaja, kes võis end oma tekstide müügist kodumaal ära elatada. Akadeemiline kirjandusteadus on suhtunud tema loomingusse tihti skeptiliselt; nii kinnitab "Eesti kirjanduslugu", et "Contra tekstide "kvaliteet" klassikalises artistlikus tähenduses on kõikuv", autori huvi värsitehnika ja keelemängu vastu tõusis aga alates kogust "Ei ole mina su raadio" (1998).
Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005).
Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka) esinemisele.
Contra on olnud Eesti Televisiooni telesarja "Hajameelselt abielus" kaasstsenarist (2007 koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Aastatel 2008–2010 oli ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. 2012. aastal juhatas sisse metsateemalise "Metsapeatuse" saatelõike – samuti ETV-s.
2009. aastast hakkas õppima läti keelt ja läti keelest tõlkimist, mis kujunes hiljem põhitegevuseks.
Teosed
Luulekogud
"Ohoh!" (1995)
"Üüratu üürlane" (1996)
"Kesmasolin" (1996)
"Contramutter – 10. lend" (1997)
"Päike ja lamp" (1998)
"Ei ole mina su raadio" (1998)
"Tarczan" (1998)
"Naine on mees" (1999)
"Contra on õhk" [helikassett, Contra loomingut autori esituses] (2000)
"Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974–2000" (2001)
""Lugejad sügisel tibutavad..."" [pealkirjata] (2001)
"Tuul kägistab ust" (2002)
"Contrarünnak" (2004)
"Liivatee imepeen seeme" (2005)
"Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006)
"Tahaksin olla autobuss" (2008)
"Contra aastahing 2010" (2009)
"Okseoksjon" (2011)
seinakalender "Contra luule" (2012)
"Urvaplaaster" (2012)
"Kondas kohtab Contrat" (kunsti- ja luuleraamat) (2013)
"Neiuke tuli õõtsudes" (lauluraamat) (2013)
"Samal ajal sajal jalal" (2017)
"Olkõ vakka" (2019) luuletused võru keeles
"Legoist" (2019)
"Mundris vitamiin" (2020)
"Bussijaamas on Valgre Raimond" (2020)
"Kohalik elu" (2023)
"Ma viskan teie pihta munadega märki" (2024)
"Bussiraamat" (2025)
Proosa
"Tugitoolitšempioni eined" (2012)
"Minu Läti" (2016)
Antoloogiad, kogumikud, koguteosed
"Varjatud ilus haigus. Valik sajandilõpu eesti luuletajaid" (2000)
"Nupukas poiss, kummitav mägi ja maa-alune loss". Läti muistendeid ja teisi rahvajutte. Tõlkinud koos Kristi Salve, Lembit Vaba, Aive Mandeli ja Livia Viitoliga. (2018)
2025 – Karl Eduard Söödi lasteluuleauhinna lugejaauhind raamatu "Isa sokk on spordimees" eest koos Alar Pikkoraineni, Aapo Ilvese ja Jaan Pehkiga
2025 – Eesti-Läti keeleauhind läti kontseptuaalse luule antoloogia „Alfabeedi sünnimaa“ koostamise ja tõlkimise eest (2024, ;paranoia) ning ühtlasi kogu tema pühendunud töö eest läti kirjanduse vahendamisel eesti keelde