Copernicuse programmi eesmärgid on kvaliteetse, operatiivse ja kergesti kättesaadava informatsiooni pakkumine keskkonnakaitse haldamiseks, kliimamuutuste seireks ja tsiviiljulgeoleku tagamiseks. Copernicus on eelneva Maa seire programmi GMES (Global Monitoring for Environment and Security) jätkuprogramm.
Copernicuse programmi koordineerib Euroopa Komisjon koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga ESA. ESA koordineerib rohkem kui 30 tehiskaaslase seireandmete haldamist. Euroopa Komisjon vastutab üldise kaugseirealase koostöö eest, töötab välja nõuded seiresüsteemidele ja koordineerib seireteenuseid.
Programm koosneb kaugseire satelliitidest (Sentineli satelliitmissioonid), kohtvaatluste sensoritest (maajaamad, õhus ja veepeal asuvad mõõtejaamad) ning teenustest (tuumikteenused), mis keskenduvad keskkonna ja turvalisuse teemadele.
Copernicuse programmi jaoks töötab välja uut seiresatelliitide satelliitmissiooni Sentinel. 2021. aasta lõpuks on orbiidil juba kolm kahest tehiskaaslasest konstellatsiooni ja üksik tehiskaaslane Sentinel-5P.
Sentineli satelliitmissioonid
Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) arendab hetkel[millal?] seitset Sentineli satelliitmissiooni (Sentinel 1, 2, 3, 4, 5P, 5, 6). Sentineli satelliitmissioonid hõlmavad radarit ja superspektraalset pildistamist maa, ookeani ja atmosfääri jälgimiseks. Iga Sentineli missioon põhineb kahe satelliidi konstellatsioonil, et täita ja uuesti vaadata iga missiooni katvusnõudeid, pakkudes kõigi Copernicuse teenuste jaoks tugevaid andmekogumeid. 2021. aasta lõpuks on orbiidil juba kolm kahest tehiskaaslasest konstellatsiooni (Sentinel 1, 2 ja 3) ja üksik tehiskaaslane Sentinel-5P.
Sentineli satelliitmissioonide satelliidid:
Sentinel-1 satelliitmissiooni satelliitide tehisavaradar on loodud maismaa, ookeanite ja jääkatte vaatlemiseks. Satelliite on Sentinel-1 missiooni raames kaks, millest Sentinel-1A viidi orbiidile 3. aprill 2014 ja Sentinel-1B 25. aprill 2016.
Sentinel-2 satelliitmissioon võimaldab kõrge ruumilise lahutusega optilist seiret. Kogutud andmed pakuvad tuge piirkondlikuks ja riikide tasemel seireks. Satelliitide pardal on pankromaatsed ja multispektraalsed sensorid. Satelliite on Sentinel-2 missiooni raames kaks, millest Sentinel-2A viidi orbiidile 23. juuni 2015 ja Sentinel-2B 7. märts 2017.
Sentinel-3 satelliitmissioon on väiksema ruumilise lahutusega, kuid võimaldab suurema vaateväljaga ookeanide ja maismaa seiret. Missiooni satelliidid tagavad suure vaatluste kordsuse suurtel maa-aladel maakatte, ookeanide seisundi, rannajoonte dünaamika ja ökosüsteemide seireks. Satelliite on Sentinel-3 missiooni raames kaks, millest Sentinel-3A viidi orbiidile 16. veebruar 2016 ja Sentinel-3B 25. aprill 2018.
Sentinel-4 satelliitmissioon on planeeritud atmosfääri koostise seireks. Missioon on planeeritud käivitada 2023. aastal
Sentinel-5P satelliitmissioon on atmosfääri seireks. Orbiidil on Sentinel-5P satelliit alates 13. oktoobrist 2017.
Sentinel-5 satelliitmissioon on planeeritud samuti seirama atmosfääri koostist. Varustuses on spektromeetrid õhu kvaliteedi ja atmosfääri koostise seireks. Juba on rutiiniks saanud operatiivsed ilmavaatlused tehiskaaslastelt, millele tuginevad ilmaprognoosid. Hetkel[millal?] satelliit veel orbiidil ei ole.
Sentinel-6 satelliitmissioon võimaldab kõrgetäpseid meretaseme mõõtmisi kasutades altimeetriat. Hetkel[millal?] on satelliite Sentinel-6 missiooni raames orbiidil hetkel[millal?] kahest üks. Selleks on Sentinel-6A, mis viidi orbiidile 21. november 2020. Teine satelliit (Sentinel-6B) on planeeritud orbiidile viia 2025. aastal.
Copernicuse programmis osalevad ka kõrglahutusega optiliste sensoritega tehiskaaslased, millega jälgitakse linna-alasid ning loodusõnnetuste piirkondi.
Sentineli sarja tehiskaaslased varustavad andmetega Copernicuse programmi teenuseid, mis on orienteeritud urbaniseerumise, toiduga varustatuse, ookeanide veetaseme tõusu, polaarjää kahanemise, loodusõnnetuste ja kliimamuutuste seirele.
Planeeritavad satelliitmissioonid
Maa seire süsteemi lünkade täitmiseks on Copernicuse programmis kuus kõrge prioriteediga kandidaatmissiooni:
Inimtekkelise süsihappegaasi seire programm CO2M.
Mikrolaine kujutise-radiomeeter CIMR ookeani temperatuuri ja polaaralade jääolude seireks.
Hüperspektraalne skanner CHIME.
Maismaa pinnatemperatuuri seire programm LSTM.
Polaaralade jää ja lume topograafia missioon CRISTAL.
L-riba tehisavaradar ROSE-L metsade majandamise toeks ja maapinna niiskussisalduse seireks.
Teenused
Copernicuse programm sisaldab teenuseid, mis on suunatud urbaniseerumise, toiduga varustatuse, ookeanide veetaseme tõusu, polaarjää kahanemise, loodusõnnetuste ja kliimamuutuste seirele. Üldiselt on Copernicuse teenused jaotatud kuude teemavaldkonda. Nendeks on atmosfääri seire (Copernicus Atmosphere Monitoring Service), merekeskkonna seire (Copernicus Marine Environment Monitoring Service), maaseire (Copernicus Land Monitoring Service), kliimamuutuste teenus (Copernicus Climate Change Service), ohu haldamise teenus (Copernicus Emergency Management Service) ja julgeoleku teenus (Copernicus Security Service).
Andmed
Copernicuse programmi raames kogutavad andmed on vajadusel kättesaadavad kõigile kasutajatele. Võimalus on andmeid ja teavet tasuta kasutada nii riigi- või eraorganisatsioonidel ja üldisemalt kõigil üksikisikutel. Andmete jagamise puhul kehtib põhimõte, et need on avalik hüve ning seetõttu kättesaadavad tasuta, täieliku ja avatud juurdepääsu põhimõttel. Võimalikud piirangud andmete kättesaadavuse juures võivad esineda julgeoleku kaalutustel.
Copernicuse programmi tehiskaaslaste andmevoo vastuvõtmist ja keskset andmehaldust korraldab Euroopa Kosmoseagentuur (ESA). Regionaalset andmehaldust korraldavad liikmesriikide kosmoseagentuurid. Eestis on Maa-ameti juurde loodud riiklik satelliidiandmete keskus ESTHub.
Erineva Copernicuse poolt kättesaadaval olevate andmetega ja teabega tutvumine toimub paljudel veebilehtedel enamasti ilma registreerimiseta. Kuid soovi korral andmeid kasutada ja neid alla laadida, tuleb registreeruda.
