Craps on täringumäng, mis on üks populaarsemaid kasiinomänge.
Crapsi eelkäija on vana, keeruliste reeglitega Inglise mäng Hazard, mille päritolu on teadmata ja arvatakse, et see võib pärineda Ristisõdade ajast,: 32–33 millele hiljem avaldasid oma mõju Prantsuse hasartmängurid.: 43–44
Mängu tänapäevase versiooni tõi Ameerika Ühendriikidesse New Orleansis sündinud Prantsuse aadlik ja istanduseomanik Bernard de Marigny, kes elas 19. sajandi alguses Inglismaal, mängides seal Hazardit.: 7–8 Ta lõi sellest lihtsustatud reeglitega versiooni, mida ta nimetas crapaud. Hiljem kasvaski sellest välja craps.
Crapsi mängitakse üldiselt püsti seistes, välja arvatud juhul, kui mängija peab istuma tervislikel põhjustel.
Crapsi mängitakse spetsiaalsel mängulaual, kus on kujutatud panustamisvõimalused, millele mängijad saavad panustada. Laud on vannikujuline, umbes 4 meetrit pikk ja 1,5 meetrit lai.
Mängija(d) teevad panuseid kahe täringu veeretamisel tulevate silmade summale, ning veeretavad kordamööda täringuid.: 76, 102, 107
Mängija, kes veeretab parasjagu täringut, on veeretaja (shooter). Veeretajal peab olema tehtud panus kas "Pass Line" või "Don't Pass Bar"ile.
Mängul on kaks faasi – "come out" ja "point". Mänguring algab, kui veeretaja veeretab kahte täringut korraga. Ainult ühe täringu veeretamise korral on vise kehtetu.
Igal juhul on ring lõppenud. Uues ringis veeretab sama veeretaja uuesti.
Kui täringute silmade summa on aga kas 4, 5, 6, 8, 9 või 10, siis läheb mäng teise faasi – "Point" – vastav silmade summa. Krupjee liigutab mängulaual "OFF"-poolel oleva litri vastava Pointi kohale ning pöörab selle ümber "ON"-iks. Kõik tehtud panused jäävad kehtima. Mäng kestab, kuni veeretaja veeretab täringutel kas "Pointi" või seitsme, kõik muud veeretused ei loe ja veeretaja veeretab uuesti. "Pointi" saamiseks ei ole vaja täringutel uuesti veeretada sama kombinatsiooni – kui "Come Out"is veeretas veeretaja täringutel kaheksa (6+2), siis "Pointis" sobivad ka 4+4 ja 5+3.