Delwig

Delwigi suguvõsa aadlivapp
Delwigi suguvõsa vabahärravapp

Delwig, ka Dellwig ja Delvig, oli Vestfaalist Marki krahvkonnast pärit põlisaadlisuguvõsa.

Ajalugu

Baltimaades algab suguvõsaliin Melchior von Dellwichiga, kes rändas 1454. aastal Vestfaalist Liivimaale. Siiski on Baltimaades juba varem mainitud Johann von Delwig'it, kes oli 1423. aastal Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitli dekaan.

1650. aastal kinnitas Rootsi kuninganna Kristiina Alutaguse Pagari mõisa, Permisküla ja Kuningaküla küla kuulumist maanõunik Johann Delwigile.

Delwigid rüütelkonna matriklis

Suguvõsa oli 1720. aastast vabahärrasuguvõsana introdutseeritud Rootsi rüütelkonda nr 176 all, immatrikuleeritud 1747. aastast Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 168 all, 1759. aastast Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 177 all. Samuti võeti Nižni Novgorodi, Stavropoli ja Tuula kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse (V raamat ehk tituleeritud aadel).

Suguvõsa liikmeid

Berend Reinhold von Delwigi hauaplaat (1677) Tallinna Niguliste kirikus
Wolter von Delwigi (surn 1696) vappepitaaf Tallinna Niguliste kirikus

Delwigi suguvõsa mõisavaldused

Suguvõsale kuulusid Pagari, Lellapere, Tuhala, Hõbeda, Essu, Munalaskme, Karula, Koikküla, Aakre, Krootuse, Taheva, Tidriküla, Ohukotsu, Vääna, Voorepere, Kurna, Imastu, Jõelähtme, Jõetaguse, Räsna, Hirmuse, Perila, Liivimaa Läti osa Jaunāmuiža, Hopa, Koivaliina mõis jt.