Detonatsioon on ülikiire (kuni 9000 m/s) lõhkeaines lööklainena leviv füüsikalis-keemiline protsess, millega kaasneb rõhu ülijärsk kasv. Detonatsioon levib lainetena ning lööklainele järgneb hõrenduslaine.
Brisantsete lõhkeainetena saab kasutada detoneeruvaid lõhkeaineid. Kui lõhkeaine tihedus laengus on liiga väike (lõhkeaine paikneb liiga hõredalt), siis võib ka brisantse lõhkamise eesmärgil toimuda mitte detonatsioon vaid plahvatuspõlemine. Viimasel juhul vabaneb küll sama energiahulk, aga kuna reaktsiooni levik aines on aeglasem, siis jääb vabanev võimsus oluliselt väiksemaks ning lõhkeaine omandab pigem paiskavat kui lõhkavat (purustavat) iseloomu.
Detonatsiooni käigus aset leidev keemiline reaktsioon saab toimuda ainult lõhkeaine koostises oleva hapniku arvel, sest reaktsioon on liiga kiire, et õhust enda toimumiseks vajalikku hapnikku haarata.