| Dobšiná | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||||
| |||||||
|
Dobšiná raekoda | |||||||
|
| |||||||
|
Pindala: 82,7 km² (2024) | |||||||
|
Elanikke: 5158 (31.12.2025) | |||||||
|
| |||||||
| Koordinaadid: 48° 49′ N, 20° 22′ E | |||||||
Dobšiná (saksa keeles Dobschau, ungari keeles Dobsina) on linn Slovakkias Košice maakonnas Rožňava ringkonnas.
Linna lähedal asub Dobšiná jääkoobas, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Dobšiná asub Slovaki maagimäestiku nõlvadel, Rožňavast ligikaudu 21 km põhjaloodes. Linnast põhjas asub Slovaki Paradiisi rahvuspark.
Dobšinát on esmamainitud 1326. aastal, mil sinna saabusid saksi kaevurid. Alates 15. sajandi lõpust on Dobšinát dokumentides nimetud linnaks ("civitas"). Piirkonnas kaevandati kulda, hõbeda ja niklit, hiljemrauamaaki, vaske, koobaltit ja elavhõbedat. 1556. ja 1584. aastal rüüstasid linna türklased.
17. sajandil kujunes Dobšiná oluliseks terasetootmise keskuseks. Vanema erialase kirjanduse andmetel ehitati esimene kõrgahi Dobšiná lähedale 1680. aastal. Arhiividokumentides mainitakse Dobšina esimest kõrgahju aga alles 1722. aastal.
1897. aastal koobalti ja nikli kaevandamine Dobšinás lõpetati. Rauamaaki kaevandati kuni 1970. aastani.
1945. aastal saadeti linna saksa rahvusest elanikkond riigist välja. 18. mail 1945 Přerovi veresaunas hukatud 267-st saksa rahvusest tsiviilisikust olid 131 pärit Dobšinást.
| Aasta | 1995 | 2005 | 2015 | 2025 |
|---|---|---|---|---|
| Rahvaarv | 4735 | 5125 | 5645 | 5158 |
| Iive | +8,23% | +10,14% | −8,62% |
| Aasta | 2024 | 2025 |
|---|---|---|
| Rahvaarv | 5169 | 5158 |
| Iive | −0,21% |
Slovakkia 2021. aasta rahvaloenduse andmetel oli Dobšiná elanikest slovakke 84,14%, mustlasi 3,63%, tšehhe 0,33% ja ungarlasi 0,31%. Rahvus oli teadmata 11,29%-l elanikest.