Dolores Hoffmann (sündinud 1. septembril 1937 Leningradis) on eesti-saksa päritolu Eesti vitraažikunstnik.
Ta on loonud eesti kunstnikest esimesena tinaraamis vitraaže ning on saavutanud lakooniliste graafiliste kujundite ja klaasi värvi suurepärase koosmõju. Hoffmanni vitraaže on avalike hoonete interjöörides ning paljudes kirikutes Eestis ja välismaal. Ta on viljelenud ka tahvel- ja monumentaalmaali.
Tema isa oli sakslasest meremees, kellest sai välismaalasena stalinlike repressioonide ohver ja mõrvati 1938. aastal. Tema ema oli eestlane.
Dolores Hoffmann õppis aastatel 1945–1955 Tallinna 19. Keskkoolis ja 1956. aastast Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI). Esialgu asus ta õppima klaasikunsti eriala, kuid lõpetas 1962. aastal maali erialal. Lõputööna valmis Tallinna Pelguranna linnaosas asunud Rahu kino freskopannoo "Hommik" (1963) (demonteeritud seoses hoone lammutamisega).
Ta töötas aastatel 1965–1995 ERKI-s kompositsiooniõppejõuna (1994. aastast dotsendina).
Ta asutas 1992. aastal vitraažitöökoja Domini Canes.
Dolores Hoffmann on 1968. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige.
Aastast 1973 tegeleb ta süvenenult vitraažikunstiga.
2020. aasta 18. mail avastati Hoffmanni loodud küünlajala vargus Tallinnas Pärnamäe kalmistul. Küünlajalg koosneb 10 cm paksustest värvilise klaasi (kollane, punane, sinine, roheline) plokkidest, mis on rombiks lihvitud ja suunatud eri ilmakaartesse.
| Tsitaadid Vikitsitaatides: Dolores Hoffmann |