Drenteln

Drenteln (vene keeles Дрентельн) oli baltisaksa kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Ajalugu

Suguvõsa päritolu on teadmata. Esimest korda on neid mainitud 1551. aastal, mil Tallinnas elas linnakodanik ja kaupmees Christian Drenteln (suri pärast 1551). Tema järeltulijad olid kaupmehed ja kuulusid sagedasti linna raadi. 1691. aasta 13. juulil (vkj) sai leitnant Heinrich Johann von Drenteln (u 1659–1704) Rootsi kuningalt Karl XI aadlitiitli; tema järeltulijad introdutseeriti 1726. aastal Rootsi rüütelkonda. Suguvõsa pealiin jätkus tema poja major Franz Heinrich von Drentelniga (1687−1735). 1747. aastal võeti suguvõsa Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Franz Heinrichi pojapojad Reinhold Johann von Drenteln (1773–1836) ja Johann Magnus von Drenteln (1774−1828) rajasid suguvõsa kaks Venemaa liini. 1862. aastal kanti suguvõsa Rjazani kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse. Magnus von Drenteln võeti 1809. aasta 22. veebruaril (vkj) Eestimaa rüütelkonna matriklisse. Franz Heinrichi nooremast vennast major Andreas Ewald von Drentelnist (1688−1746) sai alguse suguvõsa Liivimaa haru, mis kustus meesliinis XVIII sajandi lõpul.

Carsten von Drenteln (suri pärast 1601), Tallinna raehärra 1592–1601
Thomas von Drenteln (maeti 1657), Tallinna bürgermeister 1647–1657
Hermann von Drenteln (maeti 1697), Tallinna raehärra
Heinrich Johann von Drenteln (1659−1704), kapten, mõisaomanik
Christian Bernhard von Drenteln (1683−1710), Tallinna Niguliste diakon
Karl Ludwig von Drenteln (1692−1751/1753), Madalmaade kindral
Reinhold Johann von Drenteln (1773–1836), polkovnik, riiginõunik
Julius Magnus Christian von Drenteln (1814−1880), kindralmajor
Alexander von Drenteln (1820–1888), jalaväekindral, kindraladjutant, Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmanda Osakonna ülem, Riiginõukogu liige, Kiievi, Volõõnia ja Podoolia kindralkuberner
Aleksandr Aleksandrovitš von Drenteln (1868–1925), kindralmajor svita, Preobraženski kaardiväepolgu komandör

Eestimaa:
- Auvere (Ampfer) (kuni 1687), Öötla (tollal Suur-Öötla) (Oethel) (oli 1696, rendivaldus)
Kiievi kubermang:
- Tšernjavka (XIX sajandil)
Liivimaa eesti distrikt:
- Kurvitsa (Kurwitz) (oli 1738-1744, rendivaldus), Vana-Kirepi (Alt-Kirrumpäh) (oli 1765, rendivaldus)
Liivimaa läti distrikt:
- Kārzdaba (Kerstenbehm) (oli 1800, rendivaldus), Lizdēni (Lisden) (oli 1767)

EAA, f. 1674, n. 2, s. 57 (Drentelni suguvõsa).
Adelheim, Georg. Die Genealogie der alten Familien Reval von Heinrich Laurenty. Reval: In Kommission bei F. Wassermann, 1925. Lk 32-33.
Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 278, 279.
Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. 2. kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1926. Lk 325-327 .
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd IV. Hamburg: 2014. Lk 45-64.
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 364-366 .
Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd III. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1975. Lk 23-24.