

Droonisõda on sõjapidamise viis, milles kasutatakse sõjalisi roboteid ja mehitamata süsteeme. Mehitamata süsteeme võib missiooni ajal juhtida kaugjuhtimisega piloot või võivad need tegutseda osaliselt või täielikult iseseisvalt. Mehitamata süsteemide ja platvormide hulka kuuluvad näiteks mehitamata lahingulennukid (UCAV), mehitamata pealveesõidukid (USV) või mehitamata allveesõidukid (UUV) ning mehitamata maismaasõidukid (UGV). 2019. aasta seisuga olid kasutusel olevad lahingudroonid vähemalt 16 riigil, sealhulgas Hiinal, Prantsusmaal, Indial, Iraanil, Iisraelil, Venemaal, USA-l ja Ukrainal.
Droonid võivad sõjaväes täita paljusid ülesandeid ning vähendada vajadust saata nende asemel lahingusse inimesi. Neid kasutatakse näiteks luureks ja jälgimiseks, sihtmärkide leidmiseks, ründamiseks, varustuse transportimiseks, pommide demineerimisel, väljaõppeks ja haavatute evakueerimiseks. Samuti saab neid kasutada elektroonilises sõjas ning vaenlase õhusõidukite, tankide ja jalaväe vastu.
21. sajandi alguses korraldas suurema osa droonirünnakutest Ameerika Ühendriikide relvajõud, kasutades terrorismivastase sõja raames õhk-maa-tüüpi rakette maapealsete sihtmärkide vastu sellistes riikides nagu Afganistan, Liibüa, Pakistan, Somaalia, Süüria ja Jeemen. 2010. ja 2020. aastatel hakkasid ka mitmed teised riigid sõjapidamises droone kasutama. Esimeseks tõeliseks "droonisõjaks" peetakse üldiselt Venemaa sissetungi Ukrainasse, kus mõlemad pooled asusid laialdaselt kasutama erinevaid droone ning korraldama teineteisele laiaulatuslikke ja intensiivseid droonirünnakuid.