"Dwarf Fortress", õieti "Slaves to Armok: God of Blood Chapter II: Dwarf Fortress", on Bay12 Games'i loodud rouge'ilaadneehitus- ja haldusvideomäng. Mängu loomist alustati 2002. aastal, selle esimene alfaversioon ilmus 8. augustil 2006. Mäng kogus ilmudes tähelepanu, sest oli saadaval vabavarana ja selle kaheliikmeline arendusmeeskond, mis koosnes vendadest Tarn ja Zach Adamsist, elatus üksnes annetustest.
Mäng kasutas algselt vaid ASCII-tüüpi tekstigraafikat. 6. detsembril 2022 ilmus Steami ja Itch.io veebipoodides mängu tasuline alternatiivversioon joonistatud graafikaga.
"Dwarf Fortress" on mõjutanud mitmeid teisi videomänge, teiste hulgas näiteks "Minecraft" ja "Rimworld". Kriitikud on hinnanud selle süvitsiminevat ja emergertset mängitavust, jäädes aga eriarvamustele mängu üldise keerukuse osas (kohati on seda peetud liiga raskeks). 2012. aastal valiti see koos mitme teise mänguga New Yorgi moodsa kunsti muuseumi kogusse. Seda on korduvalt nimetatud kultusmänguks.
Mängitavus
"Dwarf Fortressi" peamine mängurežiim hõlmab protseduuriliselt genereeritud fantaasiamaailmas, kus mängija suunab rühma päkapikke ja püüab ehitada edukat ja jõukat linnust. Mäng kasutab tekstipõhist, CP437 märgitähestikul põhinevat graafikat ja on oma olemuselt mittelineaarne, ilma kindlate kohustuslike ülesanneteta. Enne mängimist tuleb seadistada maailmageneraator, mis loob seejärel geoloogia, hüdrogeoloogia, meteoroloogia ja biogeograafia printsiipe kasutades uue fantaasiamaailma koos kontinentide, ookeanide ja saartega. Seejärel simuleerib mäng seal elutsevate tsivilisatsioonide arengut, et saada sidusa ajalooga mängumaailm. Peamine mängurežiim koosneb genereeritud maailmas oma koloonia või linnuse jaoks sobiva koha valimisest, selle ehitamisest, elanike eest hoolitsemisest ning võitlusest seda ähvardavate ohtude vastu nagu näiteks mäekollide sissetungid. Iga mängus esinev olend, loomadest kuni päkapikkudeni, on modelleeritud kuni kehaosadeni, kehavedelike, organite ja kudedeni, arvestades seejuures potentsiaalseid vigastusi ja nende mõju. Tegelastel on iseseisev mõistus ja individuaalne isiksus, sealhulgas nii meelisasjad ja -tegevused kui samalaadsed ebameeldivused. Samuti on neil treenitavad või kaasasündinud oskused erinevates töödes ja võimekustes, lisaks erinevad füsioloogilised vajadused ning lühi- ja pikaajaline mälu, mis mõjutavad ühtlasi ka tegelaste emotsionaalset hetkeseisundit ja tuju.
Teine mängurežiim – seiklus – on rogue'ilaadse mängitavusega: mängija alustab enda loodud seiklejana eelnevalt genereeritud avatud maailmas ja on vaba seda uurima, täitma erinevaid NPC-delt saadud ülesandeid või külastama vanu mahajäetud kindluseid. Mõlemas mängurežiimis on tehniliselt ja anatoomiliselt üksikasjalik lahingusüsteem, mis simuleerib näiteks elundite läbilõikamis ja jäsemete maharaiumine. Mängu tegelastel ja teistel olenditel ei ole videomängudele tihti omaseid elupunkte, vaid nende elusolek või suremine sõltub nende simuleeritud organismi elutähtsate funktsioonide hetkeseisust, st piisavalt ränkade vigastuste korral tegelaskuju sureb.
Kriitiline vastuvõtt
Videomängude ajakiri ja veebiportaal PC Gamer andis mängu Steami variandile 84 punkti 100-st. 2024. aastal andsid nad "Dwarf Fortressile" 16. koha edetabelis "100 parimat PC mängu". 2016. aastal andsid nad mängule esimese koha edetabelis "50 parimat tasuta PC mängu".
Briti videomängude-veebiajakiri Rock Paper Shotgun andis "Dwarf Fortressile" 7. kohta oma edetabelis "50 parimat tasuta mängu PC-l". IGN andis mängu Steami variandile hinnanguks 10/10, nimetades seda meistriteoseks.
Ajalehes The Guardianis ilmunud arvustus andis Dwarf Fortressi Steami versioonile hinnangu 5/5.
Mängu 6. detsembril 2022 ilmunud Steami versioon müüs esimese 24 tunniga 160 000 koopiat, esimese nädalaga 300 000 koopiat ja 2022. aasta lõpuks ligemale pool miljonit koopiat. 2023. aasta märtsiks oli see müünud 600 000 koopiat.
