ECHELON-süsteemi kasutatakse kogu maailma telekommunikatsioonivõrkudes liikuvate e-kirjade, fakside, teleksite ja telefonivestluste vahelthaaramiseks ehk pealtkuulamiseks ja salvestamiseks. Echeloni vahelthaaramisvõrgustik koosneb üle maailma laiali asuvatest elektroonilistest vahelthaarde ja pealtkuulamisjaamadest, mida omavad ja hooldavad viis riiki: USA, Suurbritannia, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa. Nende riikide vastavad teabehankeametkonnad teostavad igapäevast pealtkuulamist, kogudes teatud võtmesõnade alusel riikide julgeolekuasutusi huvitavaid telefonikõnesid, faksi ja e-posti elektroonilisi signaale üle maailma. Kogutud materjalid edastatakse Ameerika Ühendriikide tehnilise luure ametkonnale NSA, kus neid analüüsitakse.
Ajalugu
Signaalluure ECHELON aluseks oli Suurbritannia, Briti Rahvaste Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide poolt Teise maailmasõja ajal loodud Saksa Kolmanda Riigi ja Jaapani sõjalaevastiku jälgimiseks moodustatud jälgimisjaamade võrgustik. 1940. aastate signaalluure tehnilised vahendid võimaldasid teostada vastaste laevastiku ning lennuväe objektide asukoha tuvastamist radarite, objektide poolt peetavate sideseansside alusel ning visuaalse tuvastamise korral, mida tänapäeval defineeritakse arenenud signaalluure ühe alaliigina – sideluurena. Sideluurealast koostööd Teise maailmasõja ajal määratles 17. mail1943Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide loodud liit BRUSA COMINT.
Globaalne võrgustik
Teise maailmasõja aegsele koostööle järgnes aastatel 1946–1947 samade riikide loodud ühendatud SIGINT organisatsioon, kuhu kuulus lisaks asutajaliikmetele ka teisi suuremaid ingliskeelseid riike Kanadat, Austraaliat ja Uus-Meremaad. Lõpliku vormi sai nende riikide SIGINT ehk signaaluureasutuste osakondade töö 1947. aastal koostatud UKUSA lepinguga, millele järgnes 1948. aastal koostatud salajane UKUSA lepe. Lepingu alusel koostööd tegevate riikide hulka kuuluvad ka Saksamaa LV, Jaapan, Norra, Põhja-Korea ja Türgi, oma vastavate teabehankeasutuste või teabehanget võimaldatavate asukohtadega[küsitav].
ECHELON-süsteemi tööpõhimõte on suhteliselt lihtne:
1) Üle maailma on laiali paigutatud vastuvõtujaamad, mis teostavad kommunikatsioonisignaalide vahelthaaramist.
2) Saadud info töödeldakse NSA arvutustehnikaga, kasutades selleks kõrgestiarenenud kõnetuvastussüsteeme ja optilisi märgituvastussüsteeme n-ö võtmesõnade ja võtmefraaside leidmiseks. Vastavaid võtmesõnu või fraase sisaldanud signaalid salvestatakse teate edaspidiseks ümberkirjutuseks ja analüüsiks. Igas pealtkuulamis- ehk vastuvõtujaama arvutisüsteemis on nimekirjad võtmesõnadega.
3) Kogutud info ja analüüsitulemused saadetakse vastavat infot tellinud riigi teabehankeametkonnale läbi ülemaailmse arvutivõrgu koodnimega Platform.
Echeloni süsteemi pealkuulamis- ja vastuvõtujaamade tehnikavahendid:
on suunatud Intelsati ja Inmarsati satelliitidele, mis vastutavad suure enamuse telefon- ja faksiside liigutamise eest;
valguskaablid, mis toimetavad infomassiive Aasiast Ameerika Ühendriikidesse läbi Ameerika Ühendriikide valitsuse (valitsusasutuse NSA-ga koostööd tegeva Ameerika suurkorporatsiooni AT&T vahejaamade), kus samuti toimub võtmesõnade alusel info sorteerimine;
Raadiosidekanalite kontroll, eriti kõrgsagedusalas (HF), mängib veel tänapäevalgi tähtsat rolli. Raadioside abil on võimalik pidada sidet sõjalaevade ja lennukitega üle maailma. Lühema levialaga väga kõrge sagedusalaga (VHF) ja ultrakõrge (UHF) sageduslaga raadiotehnoloogiat kasutatakse taktikalise sõjalise kommunikatsioonikanalina riikidesiseselt;
kõrgsageduslik suunaotsimisvõrk (HFDH–high frequency direction finding), mis kuulab pealt kommunikatsioone ainult ühel eesmärgil- laevade ja lennukite asukoha kindlakstegemiseks. Kuigi need jaamad ei ole otseselt seotud teadete analüüsimisega, mängivad nad tähtsat rolli mobiilsete sõjaliste objektide liikumise jälgimisel;
luuresatelliidid: Ferret ja GRAB seeria satelliidid 1960. aastatel; Canyon, Rhyolite ja Aquacade satelliidid 1970. aastatel; Chalet, Vortex, Magnum, Orion ja Jumpseati seeria satelliidid 1980. aastatel ning Mercury, Mentor ja Trumpet satelliidid 1990. aastatel. 20. sajandil on satelliitide valik aga veelgi mitmekesisem: Advanced KH-11, LaCrosse Radar Imaging, Orion/Vortex, Trumpet, Parsae, Satellite Data Systems, Defense Support Program, Defense Meteorological Support Program, kuna aga kõrgtehnoloogiline satelliitide abil teabehange on kulukas, siis nende väljatöötamine ja kasutamine toimub koostöös NRO–National Reconnaissance Office) või Luure Keskagentuuriga (CIA – Central Intelligence Agency).
Menwith Hillsi satelliitide jälgimise kontrolljaamas asuvad tänapäevaks erinevad süsteemid satelliitside kontrolliks:
STEEPLEBUSH – 1984. aastal valminud 160 miljonit dollarit maksnud laiendus 1974. aasta seadmetele, mis suurendas satelliitide jälgimise võimet tunduvalt.
RUNWAY – süsteemi vastuvõtuseadmestik laiub idast ja läände läbi kogu baasi. See süsteem võtab vastu signaale teise generatsiooni geosünkroonsetelt Vortexi satelliitidelt ja kogub erinevaid andmeid kommunikatsiooniliikluse kohta Euroopas, Aasias ja endise Nõukogude Liidu aladel, süsteemi kogutud informatsioon edastatakse töötlemiseks Menwith Hilli arvutisüsteemidesse.
PUSHER – kõrgsageduslik suunaotsimissüsteem sagedusvahemiku 3–30 MHz (milleks on raadioülekanded CB-raadiote vahel, walkie-talkied). Süsteemi sihtmärgid on sõjaväelised, välissaatkondade, merendus- ja lennunduskommunikatsiooniteave.
MOONPENNY – süsteem sihtmärgiks on teiste riikide andmeedastussatelliitidele, samuti Atlandi ja India ookeani Intelsat satelliidiside.
KNOBSTICKS I ja II – antennisüsteemide kasutuseesmärk on täpselt teadmata, eeldatavalt on nende töö suunatud sõjalise ja diplomaatilise side jälgimiseks kogu Euroopas.
SILKWORTH – põhiarvutisüsteem, mis töötleb enamuse Menwith Hilli vastuvõtusüsteemide kogutavast teabest.
MAGISTRAND on osa SILKWORTH superarvutisüsteemist, mis kasutab võtmesõnade otsingusüsteeme;
PATHFINDER sorteerib teadete tekste; see töötab suurte tekstipõhiste dokumentide ja teadete andmebaasidega otsides teatud võtmesõnu või fraase keeruliste algoritmide põhjal;
VOICECASTi süsteemi abil on võimalik tuvastada iga inimeste individuaalseid häälemustreid ja selle tulemusena jälgida kõiki ühe konkreetse inimese vestlusi, ükskõik kust ta ka helistaks;
Analoogselt Ameerika Ühendriikides kasutatava meetodiga on Menwith Hilli territooriumi läbima paigaldatud ka Suurbritannia vähemalt kolm suurt riigisisest kiudoptilist telefonimagistraalliini, mis võimaldab NSA-l lülituda British Telecomi võrku.
UK-USA lepingu alusel koostööd tegevate riikide kontrolli all olevad vahelthaaramisjaamad on paigutatud ka üle maailma laiali sõjaväebaasidesse (nt Lacklandi õhuväebaasisTexase osariigisSan Antonios), mille kohta avalikud andmed puuduvad.
Ameerika Ühendriikide ja Euroopa ajakirjanikud on korduvalt väitnud, et Echeloni teabehankesüsteemi on kasutatud Ameerika Ühendriikide riigisiseses teabehankes, mis on NSA-l keelatud.[viide?] Samuti on seda väidetavalt seda kasutatud Ameerika Ühendriikide NATO partnerite suhtes, saamaks eeliseid siseinformatsiooni omamisega vastavate riikide valitsuse plaanidest ning riikidevahelises majandustegevuses.[viide?]
Carnivore ja DSC1000, elektronkirjavahetuse jälgimisprogrammid, mis salvestavad kõigi arvutivõrke läbivate e-kirjade päised (DSC1000 on oletatavasti kasutusel suuremates serverites nagu Hotmail, Yahoo, AOL).
