EELK peapiiskop

Praegune EELK peapiiskop Urmas Viilma
EELK peapiiskopi vapp

EELK peapiiskop on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kõrgeim vaimulik juht. Alates 2015. aastast on EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Peapiiskopi katedraalkirik on Tallinna toomkirik.

Ex officio on ta EELK konsistooriumi, EELK kirikukogu ja piiskopliku nõukogu liige, samuti Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu liige ning omab hääleõigust koguduse juhatuse koosolekutel. Kiriku konsistooriumi teised liikmed valitakse peapiiskopi ettepanekul kirikukogus.

Ajalugu

Peapiiskopiameti ja mitme piiskopkonna loomist kavandati EELK-s juba 1930. aastatel. Piiskopkondade loomise kava peatati 1938. aastal ning peapiiskopiamet jäi tollal sisse seadmata.

1943. aastal loodi vikaarpiiskopi ametikoht, kuhu valiti Johannes Oskar Lauri. 1944. aastal tegi Eesti Omavalitsuse juht ettepaneku nimetada piiskop peapiiskopiks ja vikaarpiiskop piiskopiks, kuid kavandatud muudatust ei jõutud ellu viia. Kodumaal seati peapiiskopiamet sisse 1949. aastal ning esimeseks peapiiskopiks valiti Jaan Kiivit seenior.

Paguluses tegutsenud Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikus asendati piiskopi ametinimetus peapiiskopi omaga 1957. aastal. Senine piiskop Johan Kõpp sai peapiiskopiks ja vikaarpiiskop Johannes Oskar Lauri piiskopiks.

Kohustused ja õigused

EELK kirikuseadustiku järgi on peapiiskopi kohustusteks EELK juhtimine, samuti kiriku vaimulike ja töötajate suunamine ja nende suhtes järelevalve teostamine. Kirikuseadustik annab talle õigusteks kiriku haldusüksuste visiteerimise ja tööalade inspekteerimise, samuti vaimulike ordineerimise ja kirikukari rakendamise.

Valimine ja ametiaeg

Ta valitakse EELK kirikukogul kõikide kiriku teenistuses olevate piiskoppide ja preestrite seast. Juhul, kui valituks osutub preester, ordineeritakse ta enne lõplikku ametisse seadmist enne ka piiskopiks. Pärast kirikukogus valituks osutumist seatakse ta ametisse kuue kuu jooksul ning tema ametiaeg algabki ametlikult pärast ametisseseadmist.

Sarnaselt teiste EELK vaimulikega võib peapiiskop teenida kuni 65-aastaseks saamiseni (alates 1. jaanuarist 2026 riikliku vanaduspensioni ea saabumiseni), misjärel võidakse tema ametiiga pikendada kuni 72-aastaseks saamiseni või siirdub ta emerituuri. Ametiaja pikendamise üle otsustab EELK kirikukogu.

Peapiiskoppide loend

Viited

  1. 1 2 3 4 5 "Põhikiri". EELK. Vaadatud 21. mai 2025.
  2. ↑ "Juhtimine". EELK. Vaadatud 22. mai 2025.
  3. ↑ "Piiskopiamet ja piiskopkondade idee Eesti Vabariigis (1918–1940)". Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Vaadatud 10.10.2026.
  4. ↑ "Piiskopid ja kirik okupatsioonide ajal". Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Vaadatud 10.10.2026.
  5. ↑ Urmas Viilma (18.11.2020). "Piiskopid ja piiskopkonnad kui rahvakiriku identiteet ja tulevik 1. osa". Eesti Kirik. Vaadatud 10.10.2026.
  6. 1 2 3 "Kirikuseadustik". EELK. Vaadatud 21. mai 2025.