Eduard Raig

Eduard Raig (5. jaanuar 1902 Kõlleste vald, Võrumaa – 19. november 1998 Connecticut, Ameerika Ühendriigid) oli Eesti politseinik.

Elulugu

Eduard Raig õppis Tartu Linnakoolis, mille lõpetas Vabadussõja ajal. Vabadussõjas võitles ta Tartu kaitsepataljonis, osales Tartu vabastamisel, Lõunarinde lahingutes Lõuna-Eestis, Pihkva vallutamisel, Balti Landeswehri ja Saksa Rauddiviisi vastu võitluses Landeswehri sõjas ja tõrjelahingutes Narva rindel.

Pärast Vabadussõda jätkas ta poolelijäänud õpinguid õhtu-ühisgümnaasiumis Tartus ning astus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Majanduslikel põhjustel katkestas õpingud ja siirdus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse Sõjakooli tagavaraväe ohvitseride kursusele. Nende õpingute ajal toimus 1. detsembri riigipöördekatse ja rünnak ka sõjakoolile. Sõjakooli lõpetamise järel jätkas teenistust 2. diviisi suurtükiväes Tartus. Ülendatud lipnikuks 1925.

1926. aastal asus õppima Politseikooli kõrgemasse klassi, mille lõpetamise järel määrati ta konstaabliks Võru-Petseri prefektuuri, jätkas teenistust abikomissarina Tallinna Politseikoolis ja pärast 3-aastast teenistust määrati ta Tartu-Valga prefektuuri Tartu abikomissari kohale, kus asus edasi õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1936. aastal. Teenis lühikest aega Tartu-Valga prefektuuri Mustvee jaoskonna politseikomissari ajutise asetäitjana ja seejärel määrati Tallinna-Harju prefektuuri Keila jaoskonna politseikomissariks.

Nõukogude okupatsiooni ajal varjas ennast Tartus ja oli maapaos Võrumaal. Saksa okupatsiooni ajal määrati Raig Politsei ja Omakaitse Valitsuse Tartu-Valga Prefektuuri Elva politseikomissariks. 1941. aastal Valga politseiprefektiks ja hiljem Eesti Julgeolekupolitsei ja SD haldus- ja õigusosakonna juhatajaks.

1944. aastal taandus Saksa vägedega läbi Sudeedimaa, Tšehhoslovakkia, Saksamaa ja Austria, üle Nõukogude kontrolli all oleva Elbe jõe ning jõudis üle Hannoveri Wolterdingeni põgenikelaagrisse Briti tsoonis. 1949. aastal emigreerus perega USA-sse.

Eduard Raig suri südameatakki tagajärjel 19. novembril 1998 USA-s Connecticuti osariigis ja on maetud West Hartfordi.

Tunnustus

Viited

  1. ↑ Toomas Hiio, Eesti üksustest Wehrmacht’i, SSi ja politsei ning Relva-SSi alluvuses Teise maailmasõja ajal, lk 72
  2. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  3. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Kirjandus

Välislingid