Elmo Raadik

Elmo Raadik (12. jaanuar 1925 Viljandi – 7. september 1969 Tallinn) oli eesti arhitektuuriajaloolane.

Elmo Raadik oli sõjaväeametniku poeg.

Hariduskäik

Ta lõpetas 1949. aastal Viljandi 2. Keskkooli, 1950. aastal samas pedagoogikaklassi ning 1960. aastal töö kõrvalt kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli kunstiajaloolasena.

Surma tõttu jäi viimistlemata kandidaadiväitekiri.

Elu- ja töökäik

Nõukogude–Saksa sõjas oli ta vabatahtlik Saksa sõjaväes Sinimägede lahingutes. Oli 1944–1947 Ubja põlevkivikaevanduses.

Oli pärast keskkooli lõpetamist Suure-Jaani rajoonis Reegoldi 7-klassiline kooli õpetaja ja õppealajuhataja.

Aastatel 1958–1969 töötas ta Tallinna Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsioonis kunstiajaloolasena.

Teadustöö

Uuris Tallinna ehitismälestisi, oli tegev vanalinna kaitsetsooni rajamisel, osales Tallinna raekoja puitfriisi, Niguliste kiriku sisustuse jm keskaegsete Tallinna hoonete raiddetailide konserveerimises ja restaureerimises. Uuris ka Lõuna-Eesti linnuseid (eriti Viljandi ordulinnust).

Teoseid

• "Tallinna linnus". Tallinn 1971. 32 lk
• "Замок Тоомпеа". Tallinn 1973. 32 lk

Viited

Kirjandus

• "Elmo Raadik". Nekroloog. Sirp ja Vasar, 12. september 1969. Lk 7
• Harry Otstavel. "Elmo Raadik 1925–1969". // Eesti ehitusmälestised. Aastaraamat. Toimetanud Tiit Masso. Valgus. Tallinn 1990. Lk 259
• Harri Otstavel. "Raadik, Elmo, arhitektuuriajaloolane". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 414

Välislingid

• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 916–917
• Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.