See artikkel räägib humaanmeditsiini ravivõttest; veterinaarmedistiini mõiste kohta vaata artiklit Elustamine (veterinaaria).
Täiskasvanu südamemassaažElustamine kunstliku hingamise ja südamemassaažiga (video)
Elustamine ehk resustsitatsioon (ladina keelesresuscitatio) on tegevuste ja võtete kompleks, mille eesmärk on surnud inimese elu taastamine. Elustamisvõtted liigitatakse tinglikult esmaabi võteteks ning põhilisteks ja spetsiaalseteks elustamisvõteteks. Elustamine on võimalik kliinilise surma korral, enne bioloogilise surma (ajusurma) saabumist. Elustamise esmased võtted (esmaabi) on kunstlik hingamine ja südamemassaaž.
Elustamise kui mõiste tähendus
Raseda südamemassaaž. Video.Imiku elustamine
Eesti meditsiinikultuuris mõistetakse elustamise all ravitegevusi kitsalt sellel perioodil kui inimene on surnud. Ingliskeelses meditsiinikirjanduses kasutatakse elustamise (inglise resuscitation) mõistet märgatavalt laiemalt. Tegemist on pigem üldmõistega, mis hõlmab raskes ja üliraskes seisundis oleva patsiendi ravivõtteid.
Elustamisvõtete liigitamine
Käte asend südamemassaažil
Elustamisvõtted liigitatakse põhiosas kolmeks, millest iga järgmine aste sisaldab eelmisest keerukamaid ravivõtteid. Elustamine esmaabi korras on lihtsaim aste ning seda õpetatakse ilma erialase ettevalmistuseta inimestele. Teise astme võtete hulka loetakse põhilised elustamisvõtted. Põhiliste elustamisvõtete rakendamiseks peab omama meditsiinilist haridust. Spetsiaalsed ravivõtted moodustavad kolmanda astme ning on olemuselt kõige keerukamad. Neid kasutavad arstid ja spetsiaalse ettevalmistusega õed.
Spetsiaalsete elustamisvõtete alamliikideks on traumahaigete elustamine, laste elustamine, rasedate elustamine ja uppunute elustamine.
Elustamise ajalugu
Kaasaegne südamemassaaži tehnika arendati välja 1950-aastatel. Aastatel 2006-2007 muutusid rahvusvahelised elustamise juhised, uute soovituste kohaselt alustatakse elustamist ainult südamemassaažiga ning enam ei ole vajalik kunstlikku hingamist teha.
Tegutsemine kriisiolukorras
Kui oled leidnud hädas inimese (trauma, uppumine vms põhjus):
Kui pulssi pole ja kannatanu ei hinga või esineb vaid üksikuid hingetõmbeid, siis tuleb alustada elustamist.
Elustamistsükkel
Elustamine
Elustamistsükkel on 30 korda südamemassaaži ja 2 korda kunstliku hingamise kopsudesse sissepuhumist.
Elustada tuleb seni, kuni saabub professionaalne abi ja elustamise üle võtab või kui kannatanu ise hingama hakkab ja vereringe taastub.
Jälgi järgnevat juhendit.
Käed tuleb panna peopäkkadega kannatanu rinnaku keskele 2 sõrme jagu kolmnurgast kõrgemale
Kalluta oma ülakeha kannatanu kohale, hoia käed küünarnukist sirged (õige survejõu korral vajub rinnak allapoole 4–5 sentimeetrit)
Vajutada tuleb 30 korda järjest kiirusega 100x minutis (umbes 2 vajutust sekundis). Soovitatav on massaažil lugeda kaasa kolmekümnest nullini, et rütm ei läheks sassi.
Kontrolli kaelapulssi iga 1–2 minuti järel
Kahekesi elustamine
Ventileerija – vabastab hingamisteed, kontrollib hingamist ja pulssi, teeb kunstlikku hingamist.
Masseerija – vabastab rindkere rõivastest, leiab massaažikoha, teeb südamemassaaži.
Elustamine toimub rütmis 30 survet rinnakule ja 2 õhu sissepuhumist kopsudesse.
NB! Kahekesi elustamine on tunduvalt efektiivsem kui üksinda elustamine.
Lance B. Becker, MD, Chair; Robert A. Berg, MD; Paul E. Pepe, MD, MPH; Ahamed H. Idris, MD; Thomas P. Aufderheide, MD; Thomas A. Barnes; EdD, RRT; Samuel J. Stratton, MD; Nisha C. Chandra, MD, A Reappraisal of Mouth-to-Mouth Ventilation During Bystander-Initiated Cardiopulmonary Resuscitation, A Statement for Healthcare Professionals From the Ventilation Working Group of the Basic Life Support and Pediatric Life Support Subcommittees, American Heart Association, 1997; 96: 2102-2112, doi: 10.1161/01.CIR.96.6.2102
