Emmanuel Macron

Emmanuel Macron
Emmanuel Macron
25. Prantsusmaa president
Ametis
Ametisse asumise aeg
14. mai 2017
Eelnev François Hollande
Andorra kaasvürst
Koos Joan Enric Vives i Sicíliaga
Ametisse asumise aeg
14. mai 2017
Eelnev François Hollande
En Marche! president
Ametiaeg
6. aprill 2016 – 8. mai 2017
Järgnev Catherine Barbaroux (asetäitja)
Prantsusmaa majandus-, tööstus- ja e-majandusminister
Ametiaeg
26. august 2014 – 30. august 2016
Eelnev Arnaud Montebourg
Järgnev Michel Sapin
Isikuandmed
Sünninimi Emmanuel Jean-Michel Frédéric Macron
Sünniaeg 21. detsember 1977 (48-aastane)
Amiens, Prantsusmaa
Erakond Prantsusmaa Sotsialistlik Partei (2006-2009)
En Marche! (2016-)
Abikaasa Brigitte Macron (2007-)
Elukoht Élysée palee, Pariis, Prantsusmaa
Alma mater Pariisi Nanterre ülikool
Pariisi Poliitikauuringute Instituut
ENA
Autogramm

Emmanuel Jean-Michel Frédéric Macron (sündinud 21. detsembril 1977 Amiensis) on Prantsusmaa poliitik, kes on alates 14. maist 2017 Prantsusmaa president. Ta on ühtlasi Andorra kaasvürst.

Enne presidendiks saamist töötas Macron aastatel 2014–2016 majandus- ja rahandusministrina president François Hollande’i valitsuses. Ta on olnud 2016. aastast enda asutatud erakonna Renaissance liige.[viide?]

Macron valiti presidendiks 2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimistel, kus ta sai esimeses voorus 24,01% häältest ning pääses edasi teise vooru, kus ta kogus 66,1% häältest ning võitis seega presidendivalimised. 2022. aasta aprillis toimunud valimistel saavutas ta võidu teises voorus, kogudes 58,5% häältest, mistõttu valiti ta teiseks ametiajaks tagasi ning ta jääb presidendiks kuni 2027. aastani.[viide?]

Haridus

Macron õppis Amiensis jesuiitide asutatud Providence'i Lütseumis, kuid ei lõpetanud seda, sest 1995. aastal viisid vanemad ta üle teise kooli – Pariisis Ladina kvartalis asuvasse prestiižsesse Henri IV lütseumisse. Pärast keskhariduse omandamist püüdis ta kahel korral astuda eliitkõrgkooli École normale supérieure, kuid ei osutunud valituks. 1997. aastal asus ta õppima eliitkõrgkooli L'Institut d'études politiques de Paris (Sciences Po). Kolmandal kursusel lisandusid tal paralleelselt sealsete õpingutega filosoofiaõpingud Pariisi 10. Ülikoolis. Viimasest sai ta Machiavelli-teemalise magistritöö eest filosoofia magistrikraadi. Sciences Po's kaitses ta 2001. aastal magistrikraadi avaliku teenistuse alal. Aastatel 2002–2004 õppis ta veel ühes eliitkõrgkoolis – École nationale d'administration.

Ülikooliõpingute kõrvalt töötas Macron aastatel 1999–2001 filosoof Paul Ricœuri assistendina ja aitas toimetajana kaasa raamatu "La mémoire, l'histoire, l'oubli" ("Mälu, ajalugu, unustus") koostamisel.[viide?]

Vaated

President Macron on oma vaadetelt liberalistlik ning rõhutab vabaturumajanduse olulisust. Ta on avaldanud soovi vähendada makse ning pöörata majanduses rohkem tähelepanu tehnoloogiale ja innovatsioonile.[viide?]

Macron on suhtunud väga positiivselt Euroopa Liitu. Teda on nimetatud ka "eurofiiliks" ning ta ise on öelnud, et tema erakond on "ainus tõeliselt euroopameelne partei Euroopas". Ta pooldab Euroopa Liidu ühtsuse suurendamist ning on avaldanud föderalistlikke vaateid, näiteks on ta pakkunud välja idee Euroopa Liidu armee loomisest. Ta on rõhutanud Euroopa Liidu ühtsuse olulisust – kui 2015. aastal kritiseeriti Kreekat võlakriisi pärast, oli Macron üks peamisi, kes toonitas, et Kreeka peab iga hinna eest jääma Euroopa Liitu.

Macroni poliitika on olnud väga toetav ka rändekriisi ajal Prantsusmaale saabunud sõjapõgenike suhtes, rõhutades, et immigrantide ja muslimite suhtes tuleb olla tolerantne. Macron on veendunud, et vajaduse korral on Prantsusmaa valmis võtma vastu senisest veel rohkem immigrante.

Macron usub, et peab keskenduma keskkonnakriisi lahendamisele ning võitlema globaalse soojenemise vastu. 2017. aastal teatas ta, et on otsustanud suunata 700 miljonit eurot päikeseenergia arendamisse. Samal aastal teatas ta kavast loobuda täielikult kivisöe kasutamisest elektrijaamades. 2018. aastal pooldas ta bensiinimaksu kehtestamist Prantsusmaal keskkonnakriisi lahendamiseks.[viide?]

Macron on rõhutanud sekularistlikke põhimõtteid, leides et "meil on kohustus lubada kõigil järgida väärikalt oma religiooni". Macron oli vastu islami pearättide (hidžaabide) keelustamisele avalikes kohtades.[viide?]

Isiklikku

Presidendipaar 2017. aasta juulis

Macroni isa Jean-Michel Macron (sündinud 30. juuni 1950) töötab Picardie ülikoolis neuroloogiaprofessorina. Emmanuel Macroni abikaasa on Brigitte Macron (sündinud 13. aprill 1953), kes töötas 1990. aastatel prantsuse ja ladina keele õpetajana Providence'i lütseumis ning hiljem kirjandusõpetajana ühes Pariisi erakoolis. Alates 14. maist 2017 on Brigitte Macron Prantsusmaa presidendi abikaasa.[viide?]

Emmanuel Macron on õppinud kümme aastat klaverit.[viide?]

Raamatud

Vaata ka

Viited

  1. ↑ France : Ministries, political parties, etc. from 1870 rulers.org.
  2. ↑ Macron, mon copain d'avant[alaline kõdulink]. leparisien.fr.
  3. 1 2 Emmanuel Macron, Class of 2001. sciencespo.fr.
  4. ↑ 'Stay away from my boy until he's 18!'. dailymail.co.uk, 27. aprill 2017.
  5. 1 2 Biographie. gala.fr.
  6. ↑ Emmanuel Macron is France's Next President. gq-magazine.co.uk, 7. mai 2017.
  7. ↑ "A Berlin, Macron veut « restaurer la confiance avec les Allemands en faisant des réformes sérieuses »". Le Monde.
  8. ↑ "Macron: eurooplaste kaitsmiseks on vaja tõelist Euroopa armeed". Postimees. 6. november 2018. Vaadatud 27. november 2017.
  9. ↑ "Grèce : Macron met en garde contre un « traité de Versailles de la zone euro »". Le Monde. 5. juuli 2015.
  10. ↑ "http://www.lefigaro.fr/politique/le-scan/citations/2015/09/07/25002-20150907ARTFIG00063-macron-l-arrivee-de-refugies-est-une-opportunite-economique.php". le Figaro. {{netiviide}}: välislink kohas |Pealkiri= (juhend)
  11. ↑ Rose, Michel. "Macron outlines vision of French Islam, drops more ambition hints". Reuters.

Kirjandus

Välislingid