Endodontia on hambaraviharu, mis tegeleb hambapulbi ja juuretipu piirkonna haiguste diagnoosimise, ravi ja ennetusega. Endodontiaga tegelev spetsialist on endodont.
Mõiste "endodontia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest endo, mis tähendab sisemust, ning odons, mis tähendab hammast.
Endodontia hõlmab mitmeid ravimeetodeid, mille kõigi ülesandeks on ennetada või ravida hambapulbi infitseerumist mikroobidega ning seeläbi ennetada või ravida periradikulaarset periodontiiti ehk hamba juurt ümbritsevate kudede põletikku. Endodontilise ravi eesmärk on säilitada hammas ning selle funktsioon. Endodontia tegeleb traumaatiliste hambavigastuste, elujõulise hambapulbi ravi, aga ka infitseerunud ning põletikulise hambapulbi raviga.
Pulbi katmine võib olla direktne ehk otsene või indirektne ehk kaudne. Direktse pulbi katmise korral kaetakse paljastunud hambapulp spetsiaalse kattematerjali või tsemendiga, et kaitsta pulpi ja soodustada selle paranemist ja taastumist. Indirektset pulbi katmist kasutatakse olukorras, kus pulp on peaaegu paljastunud. Sel juhul pannakse pulbi poole kaitsev kattematerjal, et vältida selle edasist vigastamist ning soodustada pulbi paranemist ja sekundaarse dentiini moodustumist.
Pulpotoomia käigus eemaldatakse põletikuline pulbikude hamba krooniosast, eesmärgiga säilitada radikulaarse ehk juureosa pulbi elujõulisus. Pulpotoomiat ei saa teha pulbinekroosi korral. Enamasti tehakse seda piimahammastele. Eelnevalt on vajalik eemaldada kaaries. Seejärel eemaldatakse pulbikambri lagi ja krooniosas olev pulbikude ning peatatakse veritsus loputamise ja vatikuuliga kuivatamise abil. Pulbiruumi pannakse ravim ning hammas taastatakse täidismaterjali või metallkrooni abil. Kui veritsus pärast pulpotoomiat ei peatu, on see märk sellest, et põletik ulatub ka juureosa pulpi. Sel juhul on vaja eemaldada kogu pulp ehk teostada pulpektoomia või eemaldada hammas.
Piimahammaste juureravi käigus eemaldatakse kogu hambapulp ehk tehakse pulpektoomia, puhastatakse juurekanalid ja pannakse juurekanalitesse resorbeeruv ehk iselagunev täidismaterjal. Piimahammastel peab juuretäidis olema resorbeeruv, sest see ei tohi takistada piimahammaste loomulikku juurte resorbeerumist, piimahammaste eemaldumist ning jäävhammaste normaalset kasvu ja arengut.
Tavalist juureravi tehakse jäävhammastele ning harva ka piimahammastele, kui nende asemele ei ole tulemas jäävhambaid. Juureravi käigus eemaldatakse kogu hambapulp ehk teostatakse pulpektoomia, kujundatakse, puhastatakse ja desinfitseeritakse juurekanalid ning pannakse juurekanalitäidis. Peamised juureravi näidustused on pöördumatu pulpiit, pulbinekroos, apikaalne periodontiit ja apikaalne abstsess. Kõikidel hammastel pole alati võimalik juureravi teha.
Juureravi lõplikuks teostamiseks võib kuluda üks või mitu visiiti. Mitmevisiidilise juureravi käigus pannakse pulbiruumi ravim, tavaliselt kaltsiumhüdroksiid, mis aitab visiitide vahepealsel ajal vähendada mikroobide hulka ning seeläbi soodustab ka põletiku ja sümptomite taandumist enne lõpliku juuretäidise panekut.
Pärast juureravi vajab hammas taastamist täidise või krooniga, et hammas saaks jätkata oma funktsiooni suuõõnes.
Apeksifikatsiooni kasutatakse noorte jäävhammaste juureravis, mille juuretipud pole veel lõplikult väljaarenenud ehk sulgunud. Apeksifikatsioon on protsess, mille käigus eemaldatakse hambast nekrootiline pulbikude ja pannakse pulbiruumi ravim, mis soodustab hamba juuretipu lõplikku arengut. Järgnevate visiitide käigus jälgitakse röntgeniülesvõtete abil hamba juuretipu arengut ning vajadusel loputatakse juurekanaleid ja pannakse värske ravim. Ravi võib kesta 9–24 kuud. Kui juuretipp on lõplikult sulgunud, pannakse kanalisse lõplik juuretäidis.
Enamasti toimivad juureravitud hambad suus sarnaselt teiste hammastega. Siiski on võimalik, et juureravitud hammas ei parane. Põletikku võivad uuesti põhjustada hambatrauma, sügav kaaries ning eemaldunud, lekkiva või ebatäpse täidise tõttu pulbiruumi sattunud mikroobid. Sellisel juhul võib olla vajalik juureravi ümberravi, kirurgiline juuretipu eemaldamine või hamba eemaldamine. Juureravi ümberravi käigus eemaldatakse eelnev juuretäidis ning juurekanal(id) puhastatakse ja täidetakse uuesti.
Periradikulaarne kirurgia hõlmab mitmeid hambajuure pinnal tehtavaid kirurgilisi protseduure: hambajuure pinda läbistavate defektide (perforatsioon, resorptsioon) sulgemine, juurepinna küretaaž juuremurru avastamiseks, üle juuretipu ulatuva täidismaterjali või juurekanalisse murdunud instrumendi eemaldamine, murdunud juurefragmentide eemaldamine, apikoektoomia, juurekanali retrograadne täitmine, hambajuurt ümbritsevate kudede plastika ja nende asendamine siirikuga.
Apikoektoomia korral tehakse hamba juuretipu kohale limaskestale lõige ning luuakse läbi alveolaarluu tee põletikukoldeni. Põletikulised koed, sealhulgas hamba juuretipp eemaldatakse. Pärast juuretipu eemaldamist suletakse juurekanali ots spetsiaalse täidismaterjaliga ning limaskest õmmeldakse kokku. Eduka ravi järel hakkab hambajuurt ümbritsev luu paranema.
Endodontilise ravi planeerimisel, teostamisel ning ravi edukuse hindamisel on abiks radioloogilised uuringud, eelkõige digitaalsed röntgeniülesvõtted ja koonuskimp-kompuutertomograafia.
Samuti on endodontilises ravis oluliseks abivahendiks mikroskoop, mis võimaldab näha hamba pulbiruumi keerukaid detaile ning suurendada ravi tõhusust ja täpsust.