Mestranool/noretünodreel

Mestranool/noretünodreel
Koosneb:
Mestranool Östrogeen
Noretünodreel Progestageen
Terapeutilised kaalutlused
Manustamine Suukaudne

Mestranool/noretünodreel (Ameerika Ühendriikides kaubamärgi Enovid ja Suurbritannias Enavid all) oli kombineeritud suukaudne rasestumisvastane ravim. See oli esimene omataoline, selles olid kombineeritud mestranool ja noretünodreel. Selle töötas Ameerika Ühendriikide ettevõttes G. D. Searle & Company välja Gregory G. Pincus, kohalik ravimiamet (FDA) andis kasutusloa menstruaalhäirete ravimiseks aastal 1957. Aastal 1960 lubas FDA seda kasutada ka rasestumisvastase vahendina. Üleriigiliselt võis seda kõigile naistele välja kirjutama hakata alles aastal 1972 pärast kohtuvaidlust Eisenstadt v. Baird. Suurbritannias ja Kanadas hakati seda rasestumisvastase vahendina müüma aastal 1961.

Viited

  1. ↑ Junod SW (1998). "FDA's Approval of the First Oral Contraceptive, Enovid". Histories of Product Regulation. Update (bimonthly publication of the Food and Drug Law Institute). U.S. Food and Drug Administration. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. jaanuar 2012.
  2. ↑ "FDA Approved Drug Products". FDA.
  3. ↑ Junod SW, Marks L (aprill 2002). "Women's trials: the approval of the first oral contraceptive pill in the United States and Great Britain". Journal of the History of Medicine and Allied Sciences. 57 (2): 117–160. DOI:10.1093/jhmas/57.2.117. PMID 11995593.
  4. ↑ Tone A (2001). Devices & Desires: A History of Contraceptives in America. New York: Hill and Wang. ISBN 0-8090-3817-X.
  5. ↑ Watkins ES (1998). On the Pill: A Social History of Oral Contraceptives, 1950–1970. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 0-8018-5876-3.
  6. ↑ "ANNOTATIONS". British Medical Journal. 2 (5258): 1007–1009. Oktoober 1961. DOI:10.1136/bmj.2.3490.1009. PMC 1970146. PMID 20789252.
  7. ↑ "Medical News". Br Med J. 2 (5258): 1032–1034. 14. oktoober 1961. DOI:10.1136/bmj.2.5258.1032. PMC 1970195.

Kirjandus