Ajupõletik

See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2019) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Ajupõletik ehk entsefaliit (ladina encephalitis) on põletikuline ajuaine haigus, mida põhjustab haigusetekitaja otsene tungimine ajukoesse või immuunsüsteemi ülitundlikkusreaktsioon (autoimmuunne entsefaliit) viiruse või võõrvaigu suhtes.

Riskirühma kuuluvad nõrga immuunsüsteemiga inimesed, vanemad täiskasvanud (üle 60-aastased) ja väga noored lapsed, teatud piirkonnas elavad elanikud (sääskede või puukide kaudu levivad haigused) vastavalt aastaajale (suvel suurem võimalus haigusse nakatuda Eestis).

Entsefaliiti on võimalik ennetada vaktsiinidega.

2015. aastal hinnati, et entsefaliiti põdes või selle tagajärgede all kannatas 4,3 miljonit inimest ning see haigus põhjustas 150 000 surmajuhtumit kogu maailmas.

Sümptomid

Sümptomid on järgmised:

• kõrge palavik,
• peavalu,
• krambid,
• teadvushäire,
• süljenäärme turse (mumps),
• nahalööve (leetrid),
• lihasevalu, jõuetus,
• tasakaaluhäired,
• tundlikkushäired,
• ühe kehapoole halvatus.

Tekkepõhjused

Tekkepõhjusteks võivad olla puugid (puukentsefaliit), herpesviirus, leetrid, mumps.

Tüsistused

• krambid,
• hallutsinatsioonid,
• kõnehäired,
• mäluprobleemid,
• kuulmisprobleemid.

Ravi rakendamine

Prognostiliselt on tähtis kiire haiglaravi alustamine ja haige seisundi stabiliseerimine. Kõige raskemini kulgeb haigus tavaliselt lastel, neil esineb ka rohkem entsefaliidijärgseid jääknähte. Keskmiselt 1/3 entsefaliiti haigestunutest terveneb täielikult.

Ravi

Ravima hakatakse sümptomeid:

• spetsiifiline ravi haiglas herpesviiruse vastu
• mõned vajavad kunstlikku hingamist
• voodirežiim
• palaviku alandamine
• vedeliku tasakaalu jälgimine
• krampidevastane ravi.

Viited

Välislingid

• "Entsefaliidil on puukide kõrval teisigi tekitajaid" ERR Novaator, 22. veebruar 2022