| Erik IV Adraraha | |
|---|---|
|
| |
| Taani kuningas | |
|
Ametiaeg 1232–1241 kaasvalitsejana; üksi 1241 – 1250 | |
| Eelnev | Valdemar II |
| Järgnev | Abel |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Eric Valdemarsen |
| Sünniaeg | u 1216 |
| Surmaaeg |
10. august 1250 (33–34-aastaselt) Schlei laht Gottorfi linnuse lähedal |
| Abikaasa | Saksimaa Jutta |
| Vanemad | Valdemar II ja Berengaria Portugalist |
| Sugulased | Estridsenid |
| Elukoht | Matmispaik: algul Schleswigi katedraal, hiljem Ringstedi Sankt Bendtsi kirik |
Erik IV Adraraha (taani keeles Erik Plovpenning; u 1216 – 10. august 1250) oli Taani kuningas aastatel 1232–1241 koos isa Valdemar II-ga ja 1241–1250 iseseisvalt.
Tema valitsusaega iseloomustasid konfliktid ja kodusõjad oma vendade (Schleswigi hertsogi Abeli (1218–1252), Christoffer I (1219–1259), Eestimaa hertsogi Knudi (u 1205 – 1260)) vastu ning vastuolud Rooma katoliku kirikuga, mille põhjuseks oli soov hoida enda kontrolli all kirikut ja kirikuvara Taanis.
1240.–1241. aastani korraldasid Liivi ordu, Taani kuningas Valdemar II vasallid ja Tartu piiskopkond sõjaretki ida poole, vallutades ajutiselt Vadjamaa lääneosa ja Pihkva. 1243. aastal andis paavst Innocentius IV indulgentsi Liivimaale ja Preisimaale siirdunud Taani, Norra, Rootsi, Poola ristisõdijatele. 20. veebruaril 1245 andis paavst Innocentius IV indulgentsi neile Lundi peapiiskopkonna alamatele, kes lähevad ühe aasta jooksul Taani kuninga Erik IV alluvuses võitlema Eestimaa paganate vastu. Ta lubas 26. novembril 1247 Taani kuningal korraldada Eestimaa vastristitute kaitseks ristisõda, kuid see sõda jäi pidamata.
1248. aastal andis Taani kuningas ja Eestimaa hertsog Erik IV Tallinnale Lübecki linnaõiguse.
| Eelnev Valdemar II (üksi) |
Taani kuningas Eestimaa hertsog 1232–1250 1232–1241 koos Valdemar II-ga |
Järgnev Abel |
| Eelnev Valdemar II (üksi) |
Schleswigi hertsog 1216–1232 |
Järgnev Abel |