Esterelliit

Esterelliit.

Esterelliit on vulkaaniline kivim. Esterelliidiks nimetatakse täielikult kristalliinset datsiiti või andesiiti või enam kui 5% kvartsi sisaldavat dioriiti. Kivim sisaldab kvartsi ja küünekivi fenokristalle; kihiti ka andesiini; kivim on täis heledaid plagioklassi kristalle.

Esterelliit defineeriti esimest korda 1897. aastal. Kivimit eritles prantsuse geoloog Auguste Michel Lévy ning see sai nimetuse Estereli massiivi järgi Prantsusmaa Vari departemangus ja Alpes-Maritimesi departemangus. Seal esineb see daikide ja teiste intrusioonidena. Algselt datsiidiks liigitatud kivimi puhul selgus hiljem, et see võib keemiliselt koostiselt ka andesiidiks osutuda. Mõnes kohas on esterelliit tekkinud ka laavast, seal sarnaneb see väga Pelée vulkaanist pärinevate porfüüridega. Kivim on tekkinud Permis.

Roomlased kaevandasid esterelliiti ja kasutasid seda kaarikuteede sillutamiseks; esterelliiti viidi siis kõikjale Rooma riigi Euroopa aladele. Ka on esterelliidist valmistatud Santa Maria Maggiore basiilika sambad. Enne kivimi defineerimist kutsuti seda Estereli siniseks porfüüriks (porphyre bleu de l'Estérel).

Viited

  1. ↑ "The nomenclature of petrology, with references to selected literature"
  2. ↑ A. Michel Lévy : Bull. Surv. Carte. Giol. France, ix, No. 57i 1897, lk. 19
  3. ↑ https://books.google.ee/books?id=op4PAwAAQBAJ&pg=PA193&lpg=PA193&dq=kohalaite&source=bl&ots=bceFSQnD0K&sig=Pk8OihwemMexTNOzxaSItxsgyrY&hl=et&sa=X&redir_esc=y#v=onepage&q=kohalaite&f=false
  4. ↑ La montagne pelée lk.87-88
  5. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. märts 2016. Vaadatud 24. septembril 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  6. ↑ http://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k5698362j.pleinepage.r=esterellite.f74.langFR

Välislingid