Estoloppet on Eesti suurim pikamaasuusatamise maratonide sari, mis hõlmab mitmeid Eestis toimuvaid traditsioonidega suusamaratone. Sari on suunatud nii tipp- kui ka harrastussportlastele ning selle eesmärk on edendada suusatamist ja tervislikke eluviise. Estoloppet on tuntud oma hästi korraldatud etappide, mitmekesiste radade ja tugeva kogukonnatunde poolest.
Estoloppeti sari asutati 1998. aastal eesmärgiga koondada Eesti suurimad suusamaratonid ühise nime ja punktisüsteemi alla. See andis harrastajatele võimaluse võistelda hooaja vältel süsteemselt ja püüda sarja üldvõitu. Esimesest hooajast alates on sari pidevalt kasvanud, muutudes Eesti talvise spordielu üheks keskseks sündmuseks.
Sarja on kohandatud vastavalt lumeoludele, mistõttu on mõnikord tulnud etappe ära jätta, asendada või muuta nende toimumiskohta.
Tavaliselt kuulub Estoloppeti sarja 6 etappi, mis toimuvad eri paigus üle Eesti. Igal maratonil on oma iseloom, ajalugu ja rajaprofiil.
| Maraton | Toimumiskoht | Stiil | Märkused |
|---|---|---|---|
| Viru maraton | Lääne-Virumaa, Mõedaku | Vabatehnika | Tuntud oma vaheldusrikka ja kohati raske profiili poolest. |
| Neeruti maraton | Lääne-Virumaa, Pariisi | Vabatehnika | Rada kulgeb läbi maalilise Neeruti maastikukaitseala. 2026 aastal on kõrvalüritusena plaanis taastada Neeruti võistkondlik maraton. |
| Alutaguse maraton | Ida-Virumaa, Alutaguse | Vabatehnika | Toimub Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuses, tuntud heade lumeolude poolest. Kavas on ka populaarne Öömaraton. 2025 aastal lisandus naistemaraton. |
| Tartu maraton | Tartumaa/Valgamaa | Klassikaline tehnika | Eesti tuntuim suusamaraton (63 km Otepäält Elvasse), mis kuulub ka rahvusvahelisse Worldloppeti sarja. |
| Tallinna suusamaraton | Harjumaa, Kõrvemaa | Vabatehnika | Toimub pealinna lähedal Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses, pakkudes head ligipääsu paljudele suusasõpradele. |
| Haanja maraton | Võrumaa, Haanja | Klassikaline tehnika | Sarja viimane etapp, mis on tuntud oma raskete tõusude ja tehniliste laskumiste poolest Haanja kõrgustikul. |
Estoloppeti sarja üldvõitja selgitatakse hooaja jooksul kogutud punktide alusel. Igal etapil antakse punkte vastavalt saavutatud kohale. Hooaja kokkuvõttes läheb arvesse kindel arv parimaid tulemusi (näiteks kuuest etapist neli). Arvestust peetakse eraldi meeste ja naiste seas ning erinevates vanuseklassides.
Estoloppeti meister on aunimetus, mis antakse suusatajale, kes on edukalt läbinud teatud arvu Estoloppeti maratone kindlaksmääratud aastate jooksul. See on tunnustus pikaajalise pühendumuse ja vastupidavuse eest.
Alates 2020. aastate algusest on sarjas kehtestatud fluorivabade suusamäärete reegel, mis tähendab, et osalejate suuskadel ei tohi kasutada keskkonnale kahjulikke fluorimäärdeid. See tagab võrdsemad tingimused ja on osa laiemast rahvusvahelisest suunast suusaspordi keskkonnasõbralikumaks muutmisel.
Lisaks pikale põhidistantsile pakutakse igal Estoloppeti etapil ka lühemat distantsi harrastajatele ja algajatele. Samuti toimuvad lastesõidud, et spordipisikuga nakatada ka kõige nooremaid pereliikmeid. See muudab maratonipäevad kogu pere sündmuseks.
Igal aastal selgitatakse sarja üldvõitja nii meeste kui ka naiste arvestuses. Aastate jooksul on Estoloppeti võitjate hulgas olnud mitmeid Eesti tippsuusatajaid. Täpne võitjate nimekiri ja tulemused on leitavad sarja ametlikult kodulehelt.