Eurovisioon

See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Eurovisiooni lauluvõistlus on rahvusvaheline levimuusika võistlus, mida korraldab Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU). Eurovisiooni tunnusmeloodia on fraas Marc-Antoine Charpentier' "Te Deumist".

Fakte ajaloost

• Esimene lauluvõistlus peeti 1956. aastal Šveitsis Luganos ja seal osales seitse riiki.
• Pärast Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia lagunemist osales 1993. ja 1994. aastal 25 riiki.
• Edukamaid debüüte tehti 1994. aastal, kui Edyta Gorniaki esitatud laul tõi esimest korda Eurovisioonil osalenud Poolale teise koha.
• 1996. aastal korraldati kinnine eelvoor, et vähendada finaalis osalejate arvu 29-lt 24-ni.
• 1998. aastani lauldi orkestri saatel. Dirigent Noel Kelehan on dirigeerinud viit Iiri võidulaulu (aastail 1980, 1987, 1992, 1993 ja 1996). Ta on üldse dirigeerinud 29 laulu, millest 24 olid iiri laulud. Hollandi dirigent Dolf van der Linde on aga rekordiliselt dirigeerinud seitsme riigi (Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Luksemburgi, Hollandi, Rootsi ja Šveitsi) laule.
• 2001. aastal vaatas Eurovisiooni lauluvõistlust kohapeal kõigi aegade suurim publik. Kopenhaageni Parkeni staadionile oli kogunenud ligi 38 000 inimest, kes olid ühtlasi tunnistajaks Eesti võidule.
• 2004. aastal korraldati esimest korda avalik poolfinaal.
• 2007. aastal osales Serbia esimest korda ning saavutas kohe ka võidu. (Varem oli kahel korral osalenud liitriik Serbia ja Montenegro, kuid pärast selle lagunemist hakkas Serbia osalema üksi.)
• 2008. aastal hakati korraldama kahte poolfinaali, selle tulemusena sai osaleda rekordarv (43) riike.
• Norra on jäänud 12 korda viimaseks (aastail 1963, 1969, 1974, 1976, 1978, 1981, 1990, 2001, 2004 ning 2012. ja 2024. aasta finaalis). Siiski on Norra ka võitnud kolm korda (aastail 1985, 1995 ja 2009).
• Kuigi Eurovisiooni lauluvõistlus on toimunud 70 korda, on sellel 73 võitjat. 1969. aastal sai neli riiki võrdse punktisumma, need olid Suurbritannia, Hispaania, Holland ja Prantsusmaa. Hiljem täiendati reegleid, kuidas selgitada esikoht välja võrdse punktisumma korral.
• 2015. aastal märgiti Guinessi rekordite raamatusse, et Eurovisiooni lauluvõistlus on pikima eaga iga-aastane televisiooni muusikavõistlus.
• Üks Eurovisioni lauluvõistluse populaarseimaid ja edukamaid laule on Domenico Mudugno loodud "Volare (Nel blu, dipinto di blu)", mis sai 1958. aastal kolmanda koha. Laul oli 1958. aasta Billboard Hot 100 edetabelis viis nädalat esikohal ning valiti Billboardi aasta singliks (1959. aastal sai Grammy auhinna nii aasta laulu kui ka plaadi kategoorias).
• 2025. aastal peeti võistlus 69. korda ja taas Šveitsis.
• Saksa laulukirjutaja ja helilooja Ralph Siegel on 22 korda osalenud võistlusel lauluautorina, viimati 2017. aastal. Üks tema laul on võitnud (1982. aastal Saksamaa võidulaul "Ein Bißchen Frieden").
• Laulja Valentina Monetta on esindanud oma riiki San Marinot neli korda, viimati 2017. aastal.

Võistluslaulu keel

Aastail 1956–1965 ei olnud reeglit võistluslaulu keele kohta. Siiski olid laulud siis alati esitajamaa riigikeeles.

1966. aastal kehtestati reegel, et võistluslaul peab olema esitajamaa mõnes ametlikus keeles. See oli ajendatud Rootsi ingliskeelsest laulust.

1973. aastal kaotati keelepiirang. Pärast seda võitis võistluse mitu ingliskeelset laulu, mille esitajamaa riigikeel ei olnud inglise keel, näiteks Rootsi bändi ABBA võidulaul "Waterloo" 1974. aastal.

1977. aastal kehtestati uuesti reegel, et võistluslaul peab olema esitajamaa mõnes ametlikus keeles. Erand tehti tol aastal Saksamaale ja Belgiale, kus võistluslaulu valimine oli jõudnud juba liiga kaugele, et seda uut reeglit järgida.

Alates 1999. aastast on jälle lubatud laulda mis tahes keeles. Enamik laule on pärast seda olnud ingliskeelsed. Belgia 2003. aasta laul "Sanomi" oli väljamõeldud keeles. Hollandi 2006. aasta laulust oli osa inglise ja osa väljamõeldud keeles. Pärast keelepiirangu kaotamist olid kõik võidulaulud inglise keeles kuni 2007. aastani, mil võistluse võitis Serbia serbiakeelse lauluga "Molitva".

Hääletamine

Võidulaulu välja selgitamine on alates esimesest võistlusest pidevalt muutunud. Algul kasutati žüriid, 1990. aastate teisel poolel hakati järk-järgult üle minema kaughääletusele.

Esimesel võistlusel osalesid seitsme riigi ringhäälingud, kusjuures iga riik esitas kaks laulu (jäi sellisena ainsaks korraks). 1956. aasta võistlus oli ainus, kus kohtunikud võisid hääletada ka oma riigi poolt. Esimesel konkursil toimus hääletamine suletud uste taga, laval kuulutati välja vaid võitja. 1957. aastast hakati andma avalikult punkte ning kasutama punktitablood, see oli inspireeritud BBC Briti rahvalaulude formaadist. Aastail 1957–1961, 1967–1970 ja 1974 andis iga riigi kümneliikmeline žürii oma lemmiklauludele 1–10 punkti.

1962. aastal andis iga riigi kümneliikmeline žürii oma kolmele lemmiklaulule 3, 2 ja 1 punkti, aastail 1964–1966 5, 3 ja 1 punkti. Viimasel juhul võis anda punkte ka kahele laulule (seega 6 ja 3 punkti) või ainult ühele laulule (9 punkti). Ainsana kasutas sellist 6 ja 3 punkti süsteemi Belgia žürii 1965. aastal, kui andis Suurbritanniale 6 ja Itaaliale 3 punkti. Selle süsteemi järgi ei antud kunagi kellelegi 9 punkti.

1963. aastal andis iga riigi 20-liikmeline žürii oma viiele lemmiklaulule 5, 4, 3, 2 ja 1 punkti.

Aastail 1971–1973 andis iga riigi žürii kaks liiget (üks vanuses 16–25 ja teine vanuses 26–55) igale laulule 1–5 punkti.

1975. aastal võeti kasutusele hääletussüsteem, mis on püsinud siiani. Iga riik annab oma kümnele lemmiklaulule 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10 ja 12 punkti. Seda süsteemi on siiski erinevalt kasutatud: kuni 1997. aastani kasutati ainult žüriid, 1997. aastal katsetas viis riiki (Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Austria ja Šveits) telehääletust ja 1998. aastal mindi üle täielikult telehääletusele, kuid erandjuhtul lubati kuni 2003. aastani kasutada ka ainult žüriid.

Aastail 2001 ja 2002 võis kasutada kas täielikku telehääletust või süsteemi, kus pooled punktid tulid tele- ja pooled žüriihääletusest.

2003. aastast saab kasutada ka SMS-hääletust.

Kuni 2003. aastani said hääletada ainult finaalis osalevad riigid. Alates 2004. aastast võivad hääletada ka poolfinaalist finaali mittejõudnud riigid. Varasema süsteemiga oleks 2004. aastal Ukraina asemel võitnud Serbia ja Montenegro, sest finalistidelt sai Ukraina 175 punkti ning Serbia ja Montenegro 190 punkti.

Aastail 2009–2015 kasutati korraga nii žürii- kui ka telehääletust, kus pooled punktid tulid tele- ja pooled žüriihääletusest.

2016. aastal eraldati žürii- ja telehääletuse punktid ning iga riigi saadud telehääletuse punktid arvutati enne eraldi kokku.

Null punkti

Esimest korda ei saanud ühtki punkti Austria, Belgia, Hispaania ja Holland 1962. aastal. Kõige rohkem (neli korda) on null punkti saanud Austria (aastail 1962, 1988, 1991 ja 2015) ja Norra (aastail 1963, 1978, 1981 ja 1997). Kolm korda on saanud null punkti Hispaania (aastail 1962, 1964 ja 1983), Soome (aastail 1963, 1965 ja 1982) ja Saksamaa (aastail 1964, 1965 ja 2015). Aastail 1962–1965 sai igal aastal null punkti neli riiki.

Praeguse süsteemi järgi on nulli punktiga lõpetamine võimalik ainult siis, kui mõni laul ei jõudnud üheski riigis esikümne hulka.

2003. aastal, kui Suurbritannia sai esimest korda null punkti, korraldati online-hääletus, kus uuriti, mis esitus alates 1975. aasta hindamissüsteemi kasutuselevõtust oli kõige rohkem null punkti ära teeninud ja mis kõige vähem. Hääletuse tulemusena polnud null punkti ära teeninud Hispaania 1983. aasta esitus, küll aga oli seda Austria 1988. aasta esitus.

2004. aastal sai Šveits ja 2009. aastal Tšehhi poolfinaalis null punkti.

Kuigi Prantsusmaa sai 2012. aastal 21 punkti ja 22. koha, oleks nad ainult telehääletuse kasutamisel saanud null punkti. Belgia sai samal aastal esimeses poolfinaalis 16 punkti, samuti telehääletusest null punkti, aga näiteks Albaanialt (mis ei kasutanud telehääletust) 2 punkti.

Korraldajamaa sai esimest korda null punkti 2015. aastal (Austria "I Am Yours"), samal aastal sai ka Saksamaa laul "Black Smoke" null punkti.

2016. aastal ei saanud Tšehhi laul "I Stand" telehääletusel ühtegi punkti, žüriilt saadi 41.

2017. aastal ei saanud Hispaania laul "Do It for Your Lover" žüriilt ühtegi punkti, vaatajatelt saadi 5 punkti. Austria laul "Running on Air" ei saanud aga vaatajailt ühtegi punkti, žüriilt saadi 93 punkti. Sama aasta poolfinaalides ei saanud San Marino laul "Spirit of the Night" žüriilt ning Malta laul "Breathlessly" televaatajailt ühtegi punkti.

Riigid Eurovisiooni lauluvõistlusel

Alates 1956. aastast on Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud 52 riiki, neist 25 on ka vähemalt ühel korral võitnud. Võistluse korraldab igal aastal Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU) koos ühe liidu liikmega. Eri riikide ringhäälingud saadavad võistlusele laulu ja edastavad punktid, et selgitada välja võidulaul.

Osaleda saavad kõik aktiivsed EBU liikmed. Selleks, et olla aktiivne liige, peab ringhääling olema Euroopa ringhäälingute piirkonnas või Euroopa Nõukogu liige. Osalemiseks ei pea riik paiknema Euroopas, kuigi nimes "Eurovisioon" on viide Euroopale. Lähis-Ida riik Iisrael on osalenud 1973. aastast. 2015. aastal liitus ITU liige Austraalia.

Osalejate arv on igal aastal stabiilselt kasvanud. Kui 1965. aastal osales vaid seitse riiki, siis 1980. aastate lõpus oli neid juba kakskümmend. Kuna osalejate arv on järjest suurenenud, on proovitud paremad välja sõeluda eelvoorudes. 1993. aastal korraldati eelvoor "Kvalifikacija za Millstreet" ("Millstreeti valikvoor") Ljubljanas, kus valiti kolm Ida-Euroopa riiki esimest korda põhivõistlusele.

Pärast 1993. aasta võistlust muudeti formaati, mis tähendas, et kuus madalaima kohaga riiki pidi järgmise aasta vahele jätma. 1996. aastal tehti uus süsteem: rahvuslikele žüriidele saadeti kõigi 29 riigi laulude helilindid, 20 neist pääses lõppvõistlusele. Norra kui korraldaja pääses sel aastal automaatselt finaali. Aastail 1997–2001 kasutati süsteemi, kus viie aasta kõige väiksema keskmise punktisummaga riigid pidid jätma aasta vahele.

Aastateks 2001–2003 taastati süsteem, mis kehtis 1994. ja 1995. aastal. 2004. aastal toimus esimene poolfinaal. Aasta varem kümne parema sekka pääsenud riigid kindlustasid endale automaatselt finaalikoha koos "suure nelikuga" (Inglismaa, Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa), kes rahaliselt on EBU suurimad toetajad. Kõik ülejäänud riigid, kes liitusid võistlusega, osalesid ka poolfinaalis. Kümme riiki pääses poolfinaalist finaali, seega kokku osales finaalis 24 riiki. 2008. aastal korraldati esimest korda kaks poolfinaali. Sel korral pidid finaali pääsemiseks läbima poolfinaali kõik riigid, välja arvatud korraldav riik ja "suur nelik".

Mõni riik, näiteks Suurbritannia, on osalenud kõigil senistel võistlustel, samas Maroko on osalenud ainult ühel korral. Saksamaa on pidanud vahele jätma ühe aasta (1996). Tuneesia ja Liibanon on liitunud võistlusega, aga eemaldunud enne debüteerimist. Liechtenstein kui riik, millel pole telekanalit, üritas liituda 1969. ja 1976. aastal, kuid finaali nad ei pääsenud.

Korraldamine

Esimesel kahel aastal ei olnud võistluse korraldaja kohta kindlat reeglit. Plaaniti, et iga osalev riik korraldab kordamööda. Ent võistlusega liitus üha enam riike (1957. aastal Austria, Suurbritannia ja Taani, 1958. aastal Rootsi jne), mistõttu oleks see muutunud ebapraktiliseks. 1957. aastal Saksamaal Frankfurdis toimunud võistluse võitis Holland ning järgmisel aastal nõustus Hollandi ringhääling võistlust korraldama. Sealt sai alguse siiani kehtiv reegel, et võitjariik korraldab järgmise aasta võistluse. Selle reegli rakendamisel on tehtud erandeid kuus korda aastail 1960–1980 ning 2023. aastal:

• 1960. aastal ei nõustunud Holland uut võistlust pärast kaht aastat korraldama. Kuna Suurbritannia oli saanud eelneval aastal teise koha, valiti BBC võistlust korraldama ja võistlus toimus Londonis.
• 1963. aastal ei saanud 1962. aastal võitnud Prantsusmaa rahalistel põhjustel võistlust korraldada. Ka teise ja kolmanda koha võitjad Monaco ja Luksemburg ei nõustunud võistlust korraldama. Seetõttu toimus võistlus jälle Londonis, sest Suurbritannia oli tulnud neljandaks.
• 1969. aastal jagasid võitu Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland ja Hispaania. Kuna Suurbritannia oli juba korraldanud 1968. aasta võistluse ja Hispaania 1969. aasta võistluse, tehti Hollandi ja Prantsusmaa vahel valik kulli ja kirja viskega, milles jäi peale Holland.
• 1972. aastal ei saanud 1971. aasta võitja Monaco võistlust korraldada, sest riigis ei olnud selleks sobivat lava. Kuigi algul plaaniti korraldada võistlus vabas õhus, jäi see plaan teostamata rahalistel põhjustel. Taas tuli appi BBC, sest ka Prantsusmaa (Monaco ainus naaberriik) ning teise ja kolmanda koha võitjad Hispaania ja Saksamaa keeldusid võistlust korraldamast. Võistlus toimus Edinburghis, mis on siiani Suurbritannias ainus väljaspool Inglismaad toimunud võistluskoht.
• 1974. aastal keeldus 1972. ja 1973. aasta võitja Luksemburg rahalistel põhjustel võistlust korraldamast. Võistluse korraldas uuesti eelneval aastal kolmandaks tulnud Suurbritannia, seekord Brightonis.
• 1980. aastal keeldus 1978. ja 1979. aasta võitja Iisrael rahalistel põhjustel võistlust korraldamast, pealegi langes võistluse kuupäev (19. aprill) Iisraelis sõdades ja terrorirünnakuis hukkunute mälestuspäevale (Yom Hazikaron). Kuna 1979. aastal teiseks tulnud Hispaania ja ka Suurbritannia keeldusid võistlust korraldamast, korraldas seekord võistluse Holland ja võistlus toimus Haagis.
• 2023. aastal toimus võistlus 2022. aastal lauluvõistluse võitnud Ukraina asemel Inglismaal Liverpoolis Ukrainas toimuva aktiivse sõjategevuse tõttu.

Osalejad

Järgnevas tabelis on kõik riigid, kes on vähemalt ühe korra võistlusel osalenud. Maroko on osalenud üksnes 1980. aastal.

Tabelis on ka riike, mida enam ei ole või mis on võistlusest täielikult loobunud. Samuti endisi osalejaid, kes ei ole viimaseil aastail võistlusest osavõtu soovi avaldanud. Jugoslaavia ning Serbia ja Montenegro lakkasid olemast vastavalt 1991. ja 2006. aastal. Serbia ja Montenegro osalesid 1992. aasta võistlusel Jugoslaavia Liitvabariigina, mis koosnes vaid neist kahest vabariigist. Montenegro ja Serbia on osalenud eraldi riikidena alates 2007. aastast.

Valgevene ringhääling BTRC on arvatud Euroopa Ringhäälingute Liidust (EBU) välja 2021. aasta juulis, mistõttu ei saa Valgevene enam osaleda mis tahes EBU üritusel, sh lauluvõistlusel. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse jäeti Venemaa välja 2022. aasta Eurovisiooni võistluselt. Venemaa ringhäälinguorganisatsioonid VGTRK ja Channel One teatasid seepeale oma kavatsusest loobuda EBU liikmelisusest veebruaris 2022. Nende liikmelisus peatati mais 2022, mistõttu ei saa Venemaa enam osaleda mis tahes EBU üritustel.

Riik	Debüütaasta	Viimane osalemine	Osalemiste arv	Finaalikoht	Võitude arv	Ringhääling(ud)
Albaania	2004	2026	23	12	0	RTSH
Andorra	2004	2009	6	0	0	RTVA
Armeenia	2006	2026	19	14	0	ARMTV,ShantTV
Aserbaidžaan	2008	2026	19	13	1	İTV
Austraalia	2015	2026	12	7	0	SBS
Austria	1957	2026	59	50	3	ORF
Belgia	1956	2026	69	54	1	VRT (flaami) RTBF (prantsuse)
Bosnia ja Hertsegoviina	1993	2016	19	18	0	BHRT
Bulgaaria	2005	2026	16	5	1	BNT
Eesti	1994	2026	32	19	1	ERR
Gruusia	2007	2026	19	8	0	GRR
Hispaania	1961	2025	65	64	2	TVE
Holland	1956	2025	67	54	5	NOS (1956–2009) TROS (2010–2013) AVROTROS (2014–)
Horvaatia	1993	2026	32	20	0	HRT
Iirimaa	1965	2025	58	46	7	RTÉ
Iisrael	1973	2026	49	40	4	IBA (1973–2017)
Island	1986	2025	37	28	0	RÚV
Itaalia	1956	2026	53	53	3	RAI
Jugoslaavia	1961	1992	27	27	1	JRT
Kreeka	1974	2026	47	42	1	ERT, NERIT
Küpros	1981	2026	43	33	0	CyBC
Leedu	1994	2026	27	18	0	LRT
Luksemburg	1956	2026	41	39	5	CLT/RTL
Läti	2000	2026	27	12	1	LTV
Malta	1971	2026	39	27	0	PBS
Moldova	2005	2026	21	13	0	TRM
Monaco	1959	2006	24	21	1	TMC
Montenegro	2007	2026	14	2	0	RTCG
Maroko	1980	1980	1	1	0	SNRT
Norra	1960	2026	65	60	3	NRK
Poola	1994	2026	29	17	0	TVP
Portugal	1964	2026	58	47	1	RTP
Prantsusmaa	1956	2026	70	66	5	TF1 (1956–1981) France Télévisions (1983–)
Põhja-Makedoonia	1998	2022	22	9	0	MKRTV
Rootsi	1958	2026	66	63	7	SRT (1958) SR (1959–1979) SVT (1980–)
Rumeenia	1994	2026	25	19	0	TVR
Saksamaa	1956	2026	71	67	2	NDR (ARD)
San Marino	2008	2026	17	4	0	SMRTV
Serbia	2007	2026	19	13	1	RTS
Serbia ja Montenegro	2004	2005	2	2	0	UJRT
Slovakkia	1994	2012	7	3	0	STV (1994–2010) RTVS (2011–2012)
Sloveenia	1993	2025	30	17	0	RTV SLO
Soome	1961	2026	60	50	1	YLE
Suurbritannia	1957	2026	69	69	5	BBC
Šveits	1956	2026	68	53	3	SRG SSR
Taani	1957	2026	55	45	3	DR
Tšehhi	2007	2026	15	5	0	ČT
Türgi	1975	2012	34	33	1	TRT
Ukraina	2003	2026	22	20	3	NTU
Ungari	1994	2019	17	10	0	MTV
Valgevene	2004	2019	16	6	0	BTRC
Venemaa	1994	2021	23	22	1	RTR, C1R

     Eemaldunud – riigid, kes on varem osalenud, kuid hiljem kõrvale jäänud

Eurovisiooni lauluvõistluse võitjad

Vaata ka

• Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor
• PrePartyES
• Intervisiooni lauluvõistlus

Viited

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eurovisioon

• Eurovisiooni lauluvõistluse koduleht (inglise keeles)
• Eurovisioon.ee