 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2010) |
Felix Kibbermann (3. detsember 1902 Rakvere – 27. detsember 1993 Tartu) oli saksa filoloog, pedagoog, leksikograaf ja maletaja.
| See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2010) |
Felix Kibbermann (3. detsember 1902 Rakvere – 27. detsember 1993 Tartu) oli saksa filoloog, pedagoog, leksikograaf ja maletaja.
Felix Kibbermann lõpetas 1922. aastal Tartu Linna Ühishumanitaargümnaasiumi ning õppis seejärel Tartu Ülikoolis filosoofiat ja germaani filoloogiat. Stuudium lõppes 1928. aastal magistritöö kaitsmisega filosoofias.
Pärast ülikooli lõpetamist töötas Felix Kibbermann aastatel 1929–1935 õpetajana Petseri gümnaasiumis, kuhu stipendiumi toetusel vakantset kohta täitma läks. 1935. aastal sai ta õpetajakoha Tartu Treffneri gümnaasiumis, kus õpetas 1940. aastani. 1939. aastal alustas Kibbermann kooliõpetaja töö kõrvalt tööd Tartu Ülikoolis, kus juhatas 1939–1940 võõrkeelte didaktilis-metoodilist seminari ning oli aastatel 1940–1941 ja 1946–1948 õppeülesandetäitja. 1944. aastal sõitis ta Saksamaale, kust 1945. aastal naasis.
Pärast sõda töötas Kibbermann 1948. aastani Tartu 6. keskkoolis. Aastatel 1948–1970 töötas ta Tartu Riiklikus Ülikoolis saksa keele õppejõuna, sealhulgas oli 1963–1970 saksa filoloogia kateedri juhataja.
Praktilisest õpetajatööst kasvas välja vajadus õppevahendite järele, mida Kibbermann koostas veel pensionipõlveski. 1966 ilmus "Methodik des Deutschunterrichts an den Schulen Sowjetestlands", 1968. aastal "Die Deutsche Ortographie" 1972. aastal "Saksa keele õpik edasijõudnuile", kaasautorina ilmus 1964. aastal "Praktische deutsche Phonetik für Esten" (koos Kallista Kanniga) ja 1968. aastal "Saksa keele õpik kõrgematele koolidele". Veel pensionipõlveski ei kaotanud ta sidet ülikooliga, osaledes pikka aega riikliku eksamikomisjoni ja saksa keele kandidaadieksamite komisjoni töös ning tehes ülikoolile tõlketöid.
Koostöös Kallista Kanni, Elisabeth Kibbermanni ja Salme Kirotariga anti 1964. aastal välja eesti-saksa sõnaraamat, mille uusim trükk ilmus 2003. aastal.
Felix Kibbermanni peamine hobi oli male. 1921. aastal Tartus peetud Eesti koolinoorte esimestel esivõistlustel oli F. Kibbermann kaheksa osavõtja hulgas teine, võitjast vaid pool punkti järel. 1924. aastal tuli ta esimeseks üliõpilasmeistriks. 1933. aastal jagas Kibbermann Eesti meistrivõistlustel 3.–5. kohta, 1934. aastal 4.–7. kohta ja 1935. aastal 4.–5. kohta. Viimase turniiri põhjal koostati ka Eesti koondis, kes sõitis oma esimesele maleolümpiale Varssavisse. 1935. aastal Varssavis maleolümpiakoondisse kuulus ka Felix Kibbermann. Kuna olümpiamängudel käis ametlik asjaajamine prantsuse keeles, valiti Kibbermann kui selle keele mõistja meeskonna kapteniks. 1941. aasta aprillis peetud esimestel Eesti NSV meistrivõistlustel jäi Kibbermann koos Johannes Türniga jagama 1.–2. kohta. Järelmatšis oli siiski parem Türn.
Felix Kibbermanni õde oli saksa keele õpetaja ja õppejõud Elisabeth Kibbermann ning vend arst Viktor Kibbermann. Felix Kibbermanni isa oli Rakvere koolmeister David Kibbermann.
Felix Kibbermann abiellus Joosep Liivi tütre Helga Kibbermanniga (Liiv). Neil oli kolm last. Tema lapselapselaps on Karolina Kibbermann