Flamingolased

Flamingolased
Heleflamingod
Heleflamingod
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Flamingolised Phoenicopteriformes
Sugukond Flamingolased Phoenicopteridae
Bonaparte, 1831

Flamingolased (Phoenicopteridae) on flamingoliste seltsi kuuluv lindude sugukond.

Taksonoomia

Sugukonda kuulub kolm perekonda:

Flamingolaste fülogeneesipuu:

flamingolased
flamingo    
 

lõunaflamingo

 
 
 

punaflamingo

 
 

heleflamingo

 
 
 
 
 

väikeflamingo

 
Phoenicoparrus
 

lühinokk-flamingo

 
 

koldjalg-flamingo

 
 
 
 

Morfoloogia

Flamingod on 90–155 cm pikad. Pea on suhteliselt väike. Kerega võrreldes on flamingode kael ja jalad pikemad kui teistel lindudel. Kaelalülisid on 17.: 508 

Sulestik on peamiselt roosa või punane, hoosuled on mustad.: 509  Suled on pehmed ja kohevad. Silmaümbrus, valjasriba ja lõuaalune on sulistumata. Tiivad on laiad ja lühikesed. Saba on lühike, sabasulgi on 12–16.

Noka servad on kaetud sarvliistakutega, mille abil saavad flamingod filtreerida veest toitu sarnaselt kiusvaalalistele.: 509 

Jookse on säärest kolm korda pikem. Esivarvaste vahel on lestad. Tagavarvas on nõrgalt arenenud või puudub. Küünised on lühikesed.

Elupaik

Flamingod elavad suurtel madala veega soolajärvedel ja laguunidel. Nad võivad toituda järvedel, mis on kaks korda soolasemad kui merevesi või mille pH-tase on 10,5.: 509 

Andides elavad flamingod kuni 4500 m kõrgusel merepinnast.: 510 

Toitumine

Flamingod toituvad vetikatest, koorikloomadest, limustest, rõngussidest, putukavastsetest ja seemnetest.: 512 

Pesitsemine

Flamingod pesitsevad kolooniates, kus võib olla sadu tuhandeid linde. Ühes koloonias võib pesitseda mitu liiki flamingosid. Boliivias pesitsevad koos koldjalg-, lühinokk- ja lõunaflamingod, Keenias ja Tansaanias hele- ja väikeflamingod.: 514 

Parasvöötmes pesitsevad nad kevadel, troopikas ja lähistroopikas võivad nad pesitseda aasta läbi. Pesitsuspaik ja pesitsemise aeg olenevad sademetest – kui järves on rohkem vett, on seal piisavalt süüa ja järve ääres on pesade ehitamiseks sobivat pehmet muda. Samuti kaitseb üleujutatud ala koloonia ümber röövloomade eest.: 514 

Pesa on 30–45 cm kõrge ja tüvikoonuse kujuga. Seda ümbritseb kuni 20 cm sügavune kraav. Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud, tavaliselt alutab ehitamist isaslind.: 516 

Kurnas on üks muna, väga harva kaks. Muna on valget värvi. Suurima muna muneb heleflamingo (140 g), väikseima väikeflamingo (115 g). Muna hauvad mõlemad vanemad 27–31 päeva. Vanalinnud toidavad poega linnupiimaga. Algul toidetakse poega iga 45–90 minuti tagant, hiljem kord päevas. Pojad saavad lennuvõimeliseks 10–12 nädala vanuselt.: 516–517 

Viited

  1. ↑ "Grebes, flamingos". IOC World Bird List. Vaadatud 9. juunil 2026.
  2. ↑ Frias-Soler, Roberto Carlos; Bauer, Andreas; Grohme, Markus A.; Espinosa López, Georgina; Gutiérrez Costa, María; Llanes-Quevedo, Alexander; Van Slobbe, Frank; Frohme, Marcus; Wink, Michael (2022). "Phylogeny of the order Phoenicopteriformes and population genetics of the Caribbean flamingo (Phoenicopterus ruber: Aves)". Zoological Journal of the Linnean Society. 196 (4): 1485–1504. DOI:10.1093/zoolinnean/zlac040.
  3. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi; Cabot, José, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world. Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. ISBN 978-84-87334-10-8.
  4. 1 2 Loomade elu. Kd 6. Lk 80.