Fosgeen
| Fosgeen | |
|---|---|
 | |
| Üldised omadused | |
| Keemiline valem | COCl2 |
| Välimus | värvitu gaas |
| Füüsikalised omadused | |
| Molaarmass | 98,91 g/mol |
| Sulamistemperatuur | 155,15 K (−118 °C) |
| Keemistemperatuur | 281,35 K (8,2 °C) |
| Lahustuvus | veidi veeslahustuv (kuid reageerib sellega), lahustub enamik orgaanilistes lahustites |
| Termokeemia | |
| ΔfH0gaas | –220,08 kJ/mol |
| S0gaas | 283,80 J/mol·K |
| S0vedel | 192,8 J/mol·K |
| Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi. | |
Fosgeen ehk süsinikoksiidkloriid ehk karbonüüldikloriid (COCl2) on orgaaniline ühend. Fosgeen on tugeva lämmatava lõhnaga kõrgelt mürgine värvitu gaas.
Fosgeeni sünteesis esimesena korni keemik John Davy 1812. a, kes näitas päikesevalgust süsinikmonooksiidi ja kloori segule.
Fosgeeni toodetakse süsinikmonooksiidi reageerimisel klooriga aktiivsöe manulusel:
CO + Cl2 → COCl2
Fosgeen reageerib aeglaselt külma veega, moodustades soolhappe ja süsinikdioksiidi. Kuuma veega toimub hüdrolüüs kiiresti. Ammoniaagiga reageerides moodustub ammooniumkloriid ja uurea. Amiinidega reageerides moodustuvad isotsüanaadid. Paljud metallioksiidid reageerivad fosgeeniga, moodustades metallkloriide.
Fosgeeni kasutatakse keemiatööstuses isotsüanaatide ja orgaaniliste karbonaatide lähteainena. I maailmasõjas kasutati fosgeeni keemilise ründeainena. Organismis tekib fosgeeni lagunemisel soolhape, mis kahjustab kopse ja põhjustab lõpuks lämbumise.
Allikad
- ↑ John Davy (1812). "On a gaseous compound of carbonic oxide and chlorine". Philosophical Transactions of the Royal Society of London. 102: 144–151. DOI:10.1098/rstl.1812.0008. JSTOR 107310.
- 1 2 Schneider, W. & Diller, W. Phosgene. Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry. Weinheim: Wiley-VCH, 2012. doi:10.1002/14356007.a19_411. ISBN 978-3-527-30673-2.