Francis Light (arvatavasti 1740 – 21. oktoober 1794) oli Suurbritannia meresõitja ja maadeavastaja, kes on tuntud eelkõige Pinangi koloonia ja selle pealinna George Towni rajamise tõttu 1786. aastal. Francis Light oli William Lighti isa, kes asutas 1836. aastal Lõuna-Austraalias Adelaide'i linna.
Francis Light sündis Dallinghoos Suffolki mittelinnkrahvkonnas ja ristiti 15. detsembril 1740. Tema ema oli Mary Light. Sugulase William Neguse hoole alla võetud Light saadeti 1747. aastal Woodbridge'i kooli õppima. Mitmed ajaloolased on kirjeldanud Francis Lighti William Neguse vallaspojana, kuid autori Noël Francis Light Purdoni (Lighti kuuekordne lapselapselaps) sõnul sai Negus hoopis Lighti vanematelt tasu selle eest, et ta hoolitses nende poja eest ja tegutses kogu tema haridustee vältel tema eestkostjana.
Veebruaris 1754 liitus Francis Light Suurbritannia kuningliku mereväega, teenides laevakirurgi abina (inglise surgeon's mate; endine auaste) 64-kahurilisel laeval Mars. Ta alustas teenistust 70-kahurilisel HMS Captainil 1759. aastal, enne kui ta mõne kuu pärast üle viidi äsja teenistusse võetud 74-kahurilisele HMS Dragonile. Light ülendati 1761. aastal 74-kahurilisel HMS Arrogantil mitšmaniks, enne kui ta 1763. aastal Briti mereväest ohvitseriks saamata vallandati. Kuninglikus mereväes teenides kohtus ta James Scottiga, kellel oli hiljem oluline roll Lighti isiklikus elus ja ärikarjääris.
Tema liikumist aastatel 1763–1765 pole kajastatud üheski kirjalikus allikas, kuid tundub, et tal õnnestus koguda maadeavastuste käigus piisavalt vara, et pärandada testamendiga märkimisväärne hulk vara William Negusele ja veel kolmele mehele.
1765. aastal asus Francis Light Ida-India Kompanii (EIC) kaubalaevale Clive, mille kapteniks oli John Allen ja mis suundus Chennai ja Mumbai poole. Briti India (Briti Ida-India Kompanii valitsus) kindlustas ta endale Chennai kaubandusfirmale Jourdain, Sulivan & Desouza kuuluva "maalaeva" Speedwelli juhtimise. Ta rajas baasi Siiami Thalangi ringkonda (tuntud ka kui Salang ja Jung/JunkCeylon, praegune Phuketi provints Tais), kaubeldes seal Acehis (nüüd Indoneesia provints) ja Malaka poolsaarel, õppides kohalikke keeli. Thalangi elama asudes kohtas Francis Light naist nimega Martina Rozells ja koos rajasid nad Kuala Kedahisse kaubapunkti. Peagi anti Francis Lightile mõjukas positsioon Kedahi sultani juures.
Ta elas Thalangis umbes 10 aastat, seal ta taaselustas endise Prantsuse kaubandusposti. Thalangis olles õppis ta rääkima ja kirjutama mitut keelt, sealhulgas malai- ja tai keelt, ning temast sai perekondlik sõber Than Phu Ying Chani ja tema abikaasa, Thalangi kuberneriga. Hiljem, 1785. aastal, hoiatas ta saare administraatoreid peatse Birma rünnaku eest. Lighti hoiatus võimaldas Chani ja tema õe Mooki juhitud saare elanikel valmistuda Thalangi kaitsmiseks ja seejärel Birma sissetungi tõrjuda. 1785. aastal, pärast Thalangi kuberneri surma, tegid tema lesk ja teised sugulased ettepaneku, et Light võtaks ameti üle; Tai kuningas Rama II aga nurjas selle ettepaneku.
Lighti huvi Pinangi vastu algas 1771. aastal, kui ta pakkus Warren Hastingsile (Ida-India Kompanii Fort Williami presidendi kuberner) välja idee rajada Briti asula Malaka poolsaare naabrusesse. Ta pakkus välja, et Pinangi saar võiks olla "mugav kaubapunkt idakaubandusele", kuid sel ajal ei kogunud tema idee hoogu. Aastatel 1776–77 korraldas Francis Light suure tulirelvade kaubaveo Siiami Thonburi kuningriigile, mida valitses Taksin Suur.
Francis Lighti plaan teha Pinangist tähtis kaubapunkt hakkas ilmet võtma pärast Ameerika iseseisvussõda (1775–1783), mille vältel Suurbritannia võitles Prantsusmaaga mereteede kasutamisõiguse pärast. 1786. aastal rentis Francis Light sultan Abdullah Mukarram Shahilt Ida-India Kompaani nimele Pinangi saare, mis maksis 6000 Hispaania dollarit aastas. Kindralkuberner sir John Macphersoni valitsusajal 1. juulil 1786 määrati Light superintendendiks ja asula, millele malailased panid nimeks Dewa Raja, eest vastutama (see tähistas Briti Malaia algust). Uus koloonia oli sel ajal hõredalt asustatud: seda kirjeldati kui "üht tohutut ligi 107 ruutmiili suurust džunglit, kus elab vaid viiskümmend kaheksa hinge". Kolooniat tuli kaitsta piraatide eest ning seetõttu raiuti metsad maha, et neil poleks ennast kuskil peita. Light asutas George Towni (nime saanud kuningas George III järgi) ja kui rannikule ilmusid kaks Ida-India Kompanii laeva, kasutas Light võimalust kutsuda laevad ja meeskonnad osalema Walesi printsile kuuluva saare uue koloonia väljakuulutamisel 11. augustil 1786, mis oli George IV (Walesi printsi) sünnipäeva eelõhtu.
Pinangi sultan oli aga Kagu-Aasia mandala truuduskohustuse kohaselt seotud Siiami kuningaga. Light oli oma volitusi ületanud, lubades pakkuda sõjalist abi birmalaste või siiamlaste sissetungi korral, hoolimata asjaolust, et sultan Abdullah palus tal lubadustest hoiduda enne, kui sõjalise abi lubadus Londonis kinnitust leiab. Seega, kui sultani territooriumid vallutati ja abi ei saabunud, üritas sultan 1790. aastal saart pelgupaigana tagasi võtta.
Pinangi multikultuurne koloonia oli algusest peale erakordselt majanduslikult edukas ja Light oli koloonia superintendent kuni oma surmani (1794. aasta oktoobris), välja arvatud ajavahemikul 21. november 1789 kuni 9. veebruar 1790, mil tema asemel tegutses John Glass. 1789. aastal oli Pinangi koloonias elanikke umbes 10 000 ning kuus aastat hiljem (1795. aastal) juba 20 000.
1790. aastal palus ta endale kõrgemat palka, et saaks elada ilma kaubandusega tegelemata (millega ta võis küll elatist teenida, aga mis võis tema rolli rahva ees kahjustada). See tegu lõpetas tema äripartnerluse James Scottiga. 1794. aastal soovitas ta Pinangis luua korraliku õigussüsteemi, kuna superintendendi volituste hulka ei tohiks kuuluda "meelevaldsete otsuste" langetamine.
Tema tegude kirjeldused näivad viitavat sellele, et ta oli õiglane ja auväärne mees.