Eestikeelsed väljaanded
Eesti keeles on "Frankenstein" ilmunud korduvalt Boris Kaburi tõlkes (värsid, kommentaarid ja järelsõna Astrid Reinla, esmatrükk sarjas Mirabilia 1984, kordustrükid 2002, 2007, 2018) ning Malvina G. Vogeli mugandusena Jana Linnarti tõlkes 1999. aastal.
2018. aastal ilmus teose 200. juubeli puhul eesti keeles ka illustreeritud versioon ameerika illustraatori David Plunkerti piltidega.
Mõjutused
Mary Shelley 1818. aasta gooti romaan jutustab loo noorest teadlasest Victor Frankensteinist, kes loob ebatavalise teadusliku eksperimendi käigus mõistusliku olendi, kes on kokku pandud erinevatest kehaosadest. Shelley hakkas lugu kirjutama 18-aastaselt Bathis elades ja esimene trükk avaldati anonüümselt Londonis 1. jaanuaril 1818, kui ta oli 20-aastane. Autori nimi ilmus esmakordselt teises trükis, mis avaldati Pariisis 1821. aastal.
Shelley loomingut mõjutasid tugevalt tema vanemad Mary Wollstonecraft ja William Godwin, kes mõlemad olid oma kirjutistega tuntud. Isa romaanid mõjutasid ka "Frankensteini" kirjutamist. Tema isa romaanide hulka kuulusid ka „Asjad nii, nagu nad on; ehk, Caleb Williamsi seiklused“ (Things as They Are; or, The Adventures of Caleb Williams), „St. Leon“ ja „Fleetwood“, mille tegevus sarnaselt "Frankensteiniga" toimus Šveitsis. Mõned Shelley romaanis esile kerkivad sotsiaalsete kiindumuste ja elu uuenemise teemad tulenevad teostest, mis tal olid. Teised kirjanduslikud mõjutajad Frankensteinis on Madame de Genlis "Pygmalion ja Galateia" (Pygmalion et Galatée) ning Ovidius, kes on käsitlenud ühiskonna probleeme uurivaid isikuid. Ovidius inspireeris ka Prometheuse kasutamist Shelley pandud pealkirjas.
Romaanis on selgelt tunda mõjusid John Miltoni teosest "Kaotatud paradiis" (Paradise Lost) ja Samuel Taylor Coleridge'i teosest "Vana meremehe jutt" (The Rime of the Ancient Mariner). Frankensteini esmatrüki tiitellehel on epigraafina kasutatud kohta "Kaotatud paradiisist," milles Aadam pöördub jumala poole:
Did I request thee, Maker, from my clay
To mould me man? Did I solicit thee
From darkness to promote me? –
|
Kas ma palusin sind, Looja
vormida mind savist inimeseks? Kas ma palusin sind
tuua mind pimedusest valguse kätte?
– X raamat, read 743-5 |
|
|
Shelley sai Frankensteini tegelaskuju loomiseks inspiratsiooni Humphry Davy loengutest:
„teadus on ... andnud inimesele võimed, mida võib nimetada loominguliseks; mis on võimaldanud tal muuta ja modifitseerida enda ümber olevaid olendeid ...“
– Sissejuhatav arutlus keemialoengute kursusele, 21. jaanuar 1802
Julia Douthwaite väidab, et romaani läbivad viited Prantsuse revolutsioonile, mis sarnaselt "Frankensteiniga" kasutas "uue inimese" loomise retoorikat. Tõenäoline allikas on François-Félix Nogaret "Päevakajaliste sündmuste peegel ehk ilu kõrgeima pakkumise tegijale" (Miroir des événemens actuels, ou la Belle au plus offrant) (1790), poliitiline mõistujutt teaduse progressist, milles osaleb leiutaja nimega Frankésteïn, kes loob elusuuruse automaadi.
Mary Shelley väitis, et Frankensteini nimi ilmus talle unenäos. Seda väidet on hiljem korduvalt vaidlustatud ja pakutud võimalikke alternatiive. Saksakeelne nimi Frankenstein tähendab "frankide kivi" ja seda seostatakse mitmete paikadega Kesk-Euroopas. Üheks võimalikuks inspiratsiooniallikaks nimele on pakutud ka 1606. aastal Frankensteini linnas (praeguses Poolas) toimunud haukaevajatega seotud skandaali, milles hauakaevajaid süüdistati katku tagasitoomises.
Suurbritannia