Freymann (Nursi)

See artikkel on Nursi mõisa Freymanni suguvõsast; Joosu mõisa suguvõsa kohta vaata artiklit Freymann (Joosu).

Freymann (saksa keeles Freymann a. d. H. Nursie, ′Freymann Nursi kojast′, eristamaks Joosu mõisa Freymanni suguvõsast) oli aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsa liikmed Saksamaal, Soomes ja Rootsis.

Ajalugu

Suguvõsa päritolu on jäänud ebaselgeks. Alguses kandis see nime Neumann. 1666. aastal tõsteti Johann Neumann (suri pärast 1682) Rootsi aadliseisusse ja võttis perekonnanimeks Freymann, kuid ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda.

1747. aastal immatrikuleeriti suguvõsa Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse ja 1888. aasta märtsis immatrikuleeriti Arthur von Freymann (1855–1919) Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse.

Suguvõsa liikmeid

• Carl Otto von Freymann (u 1660−1729), ooberst, Liivimaa maanõunik, mõisaomanik
• Reinhold Johann von Freymann (surnud 1736), Rootsi ooberstleitnant ja Vene kindralmajor, mõisaomanik
• Johann Friedrich von Freymann (suri enne 1733), Madalmaade kindralmajor
• Johann Friedrich von Freymann (u 1720−1782), kindralmajor, mõisarentnik
• Carl Otto Friedrich von Freymann (1788−1858), kindralleitnant, Liivimaa ja Riia inseneriringkonna komandör
• Gustav Georg von Freymann (1789−pärast 1857), kindralmajor, Orenburgi suurtükiväe ülem
• Hermann Jakob von Freymann (1791−1865), kindralmajor
• Ferdinand Otto Ludwig von Freymann (1792−1836), ülemõpetaja, pedagoog, mõisaomanik
• Anton Wilhelm Eduard von Freymann (1807−1861), kindralleitnant, Peterburi kindluse suurtükiväe komandör, patarei- ja brigaadikomandör
• Alexander Heinrich Otto von Freymann (1818−pärast 1873), suurtükiväekapten, tõeline riiginõunik
• Alexander Ludwig Traugott Ernst von Freymann (1818−1886), titulaarnõunik, Riia maakohtunik, Liivimaa Talurendipanga president, mõisaomanik
• Leo Gustav Hermann Arthur von Freymann (1819−1885), Riia maakohtunik, Liivimaa maanõunik, Liivimaa õuekohtu assessor, mõisaomanik
• Rudolph Karl Ernst von Freymann (1821−1906), kindralmajor
• Karl Gustav Hermann von Freymann (1822−1913), kolleegiuminõunik, koolidirektor, pedagoog
• Otto Nicolai Julius Samuel von Freymann (1849−1924), kindralmajor, Soome kadetikorpuse õppejõud
• Nicolai Konstantin von Freymann (1851−1906), kindralmajor, Turkestani kindluse suurtükiväe komandant
• Eduard Karl Gustav von Freymann (1855−1920), kindralleitnant, roodu-, polgu- ja brigaadikomandör
• Karl Arthur von Freymann (1855−1919), õigusteaduse kandidaat, Liivimaa õuekohtu assessor, Dresdeni maakonnanõunik
• Rudolph Karl Wilhelm von Freymann (1860−1934), tõeline riiginõunik, tallmeister, senaator
• Karl von Freymann (1861−1920), kindralmajor, roodu-, pataljoni-, polgu-, brigaadi- ja diviisikomandör, kirjanik
• Georg Hermann von Freymann (1865−1919), õigusteaduse kandidaat, 2. Volmari ülemtalurahvakohtu president, kihelkonnakohtunik, mõisaomanik
• Georg Magnus Sylvester von Freymann (1870−1946), jurist, Viljandi linnasekretär, Freymanni suguvõsakroonika autor, kirjanik
• Carl Johann von Freymann (1875−1907), ajakirjanik, proosakirjanik, luuletaja
• Sergei von Freymann (1882−1946), maletaja, Usbekistani neljakordne meister
• Georg Ludwig Eberhard von Freymann (sündinud 1972), loodusteaduse doktor, füüsik, Kaiserslauterni ülikooli professor
• Christer-Ludwig Eberhard von Freymann (sündinud 1975), Liivimaa rüütelkonna eesistuja

Freymanni suguvõsa mõisavaldused

• Eestimaa:
  • Lokuta (Tecknal) (1767)
• Ida-Preisimaa:
  • Klein-Blandau (1927−1929)
• Kuramaa:
  • Rauda (Rauden) (1860ndad, pandivaldus)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Iigaste (Igast) (1795−1797), Juba (Quellenhof) (XVIII sajand−1861), Kärgula (Kerjel) (1791−1814), Pikkjärve (Pikjerw) (1864−1867), Rõuge (Rauge) (1767−1811), Sänna (Sennen) (1835−1838, pandivaldus), Tilsi (Tilsit) (1819−1820 pandi-, 1820−1833 pärusvaldus), Vana-Nursi (Alt-Nursie) (XVII sajand−1860), Vastse-Nursi (Neu-Nursie) (1765−1814)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Anniņmuiža (Annenhof) (kuni 1871), Härgmäe (Schloß Ermes) (1835−1844, pandivaldus), Korneti (Schreibershof) (1666−1784), Krona Sloka (Schlock-Amt) (1860ndad, rendivaldus), Mazdamas muiža (Klein-Dammenhof) (kuni 1871), Nēķene (Nötkenshof) (1666−1726), Nurmi (Nurmis) (1846−1920), Zekleri (Secklershof) (1844−? pandi-, ?−1854 pärusvaldus), Tiepole (Wittkop) (1849−1852, pandivaldus), Vana-Laitsna (Alt-Laitzen) (1730ndad−1780ndad, rendivaldus)

Viited

Kirjandus

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 293.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 51-60 .
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 489-490 .
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd IV. Hamburg: 2014. Lk 65-122.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd III. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1975. Lk 375.
• Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 76-77 .

Välislingid

• Familiengeschichte der Familie v. Freymann a.d.H. Nursie saidil vonfreymann-chronik.de
• Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust