Frosinone

Frosinone
[ froziˈnone ]
itaalia Frosinone
Pindala: 46,9 km² (2011)
Elanikke: 43 417 (1.01.2023)
Koordinaadid: 41° 38′ N, 13° 21′ E
Asend Frosinone provintsis
Asend Itaalias

Frosinone on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Lazio maakonnas, samanimelise provintsi keskus.

Frosinone kõrgus merepinnast on 291 meetrit, asustustihedus keskmiselt 992 inimest ruutkilomeetri kohta.

Frosinone, mida tuntakse ka Ciociaria pealinnana, on Lõuna-Lazio tähtis äri- ja kaubanduskeskus. Volskide ajal oli asula nimeks Frusna, hiljem, roomlaste ajal, oli nimeks Frùsino.

Haldus

Frosinone piirneb järgmiste omavalitsusüksustega: Alatri, Arnara, Ceccano, Ferentino, Patrica, Supino, Torrice, Veroli.

Frosinone halduspiirides asuvad järgmised asulad ja asumid: Capo Barile Nicolia, Cerreto, Colle Cannuccio, Colle Cottorino, Colle Martuccio, Fontana Grande, Impratessa, La Cervona, La Pescara, Le Pignatelle, Le Rase, Madonna della Neve, Le Noci, Pratillo, San Liberatore, Selva dei Muli, Stazione, Valle Contessa, Vetiche I.

Loodus

Sacco jõe oru üle valitseval mäel asuv Frosinone on ümbritsetud Ernici mägedest põhjas ning Lepini mägedest idas ja lõunas, kuhu paistavad ära ka Ausoni mäed.

Frosinone territooriumil voolavad Cenicia, Rio ja Cosa jõed.

Ajalugu

Argeoloogiliste väljakaevamiste leidudest Selva dei Mulis nähtub, et Frosinone alad olid asustatud juba paleoliitikumis (umbes 250 000 aastat tagasi). Umbes 4000 aasta eest oli samas kohas suur neoliitikumiaegne asundus. Väljakaevamistel on tulnud päevavalgele inimasustuse jäljed XII–X ja VII–VI sajandist e.m.a. Tänapäeva Piazzale De Matthaeisi kohalt on leitud 21 VI ja V sajandi e.m.a matusepaika.

Aastal 306 eKr tõusis linn üles roomlaste vastu, 303. aastal eKr aastal raiuti liidritel Roomas avalikult pead maha.

II Puunia sõja ajal purustas asula Hannibali sõjavägi.

Roomlaste võimu ajal oli Frosinone alal hääleõigusega munitsiipium, keisririigi ajal oli seal koloonia, osa maid anti veteranidele.

Frosinone leidis äramärkimist paljude antiikaja kirjanike teostes, kes kiitsid frosinonelaste vaprust. Cicerol oli Frosinones villa või maavaldus.

Vaatamisväärsused

Sakraalarhitektuur

Kirikud

• Cattedrale di Santa Maria Assunta (rekonstrueeritud XVIII sajandil)
• Chiesa abbaziale di San Benedetto (1134)
• Santuario della Madonna della Neve (XVII sajand)
• San Magno ehk Madonna della Delibera kirik (IX sajand)
• Chiesa della Santissima Annunziata (XVIII sajand)
• Chiesa di Santa Lucia (XVI sajand)
• Chiesa di Santa Maria delle Grazie o di San Gerardo (XVIII sajand)

Kultuur

Infrastruktuur

Sõpruslinnad

•  Ameerika Ühendriigid – Elmwood Park, alates 1996
•  Kanada – Tecumseh, alates 2009
•  Itaalia – Nocera Umbra, alates 2009
•  Itaalia – Ponza, alates 2010

Viited

Kirjandus

• Francesco Antonucci, Corpus Lapidarum Frusinonis – Vol.1, Tipografia Zirizzotti, Frosinone, 2005
• Ignazio Barbagallo, Frosinone, Lineamenti storici dalle origini ai giorni nostri, Editrice Frusinate, Frosinone, 1975
• Marianna Candidi Dionigi, Viaggio nella città di Saturno e storia di Frosinone 1809-1816, Edimond, Città di Castello, 1997
• Giuseppe De Matthaeis, Saggio istorico sull'antichissima città di Frosinone, Stamperia De Romanis, Roma, 1816
• Maurizio Federico – Costantino Jadecola, La città è vuota e in rovina! La guerra a Frosinone 1943-44, Biblioteca Comunale Turriziani, Frosinone, 2005, ISBN 88-901454-1-2
• Maurizio Federico, Frosinone e i suoi pompieri, Frosinone, 2006, ISBN 88-901454-2-0
• Maurizio Federico, Il Biennio Rosso in Ciociaria: 1919-20, IN.GRA.C., Cassino, 1985
• Achille Giorgi, Il Circondario di Frosinone nella provincia di Roma;disquisizioni storico-politico-amministrative, Firenze, 1881
• Silio Italico, Punica, Libro II, Ginevra 1990
• Michele Mattioni, Frosinone capoluogo della provincia ciociara, Sonzogno, Milano, 1929
• Pietro Pellisieri, De Frusinonis Antiquitate, Frosinone 1823
• Riccardo Saldarelli, Arte Contemporanea nella Cattedrale di Frosinone, Frosinone, 1992

Välislingid

 Frosinone – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

• Koduleht (itaalia keeles)