See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2025) |
Gabriel Elvering (aadlikuna Elffring, ka Elfring[viide?]; 21. detsember 1625 Tallinn – 18. juuli 1670) oli Eestimaa vaimulik.
Ta õppis Königsbergi, Wittenbergi, Leipzigi, Strasbourgi, Giesseni ja Tartu ülikoolis.
1652. aastal sai ta Tartu Ülikooli usuteaduskonna teoloogiaprofessoriks (1652–1663). Samal aastal sai ta koos venna[küsitav] Hansuga aadliseisusse ja ühes sellega sai nime Elffring..
Aastast 1654 oli ta Tartu Ülikooli kuninglik bibliotekaar. (1654–1656), kui Rootsi kuningas otsustas 1654. aastal anda talle kuningliku bibliotekaari aunimetuse.
1656. aastal 1656–1658 Vene-Rootsi sõja ajal põgenes ta Tartust Tallinna, kus sai 1656/1658. aastast Oleviste koguduse pastoriks. Aastatel 1658–1670 oli ta Tallinna superintendent. Aastatel 1659, 1660, 1663 oli ta Tallinn tegutsenud Academia Gustaviana prorektor.
1665. aastal ostis ta 2000 riigitaalri eest Kehra mõisa Harju-Jaani kihelkonnas.
Gabriel Elvering oli maetud Oleviste kirikusse, hiljem maeti ta ümber Kopli kalmistule.
Tema isa oli Harjumaa Keila kihelkonna Tuula mõisnik, Rootsi Eestimaa provintsivalitsuse sekretär, keda tol ajal nimetati riigisekretäriks, Hans Hansson Elvering. (u 1570–1625), Toompea lossifoogt (1620) ja lossifoogtikohtu eesistuja. Vend Hans Elvering, aadeldati 1652. aastal kui Hans Elfring, kuid ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda. Gabriel Elveringi poeg Gabriel Elvering oli Tallinna linnusekohtu assessor (1680), kes aadeldati 3. aprillil 1690, kuid ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda.