Garri Raagmaa
Haridus
Raagmaa lõpetas 1985. aastal Tapa 1. Keskkooli ja 1992. aastal Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna majandusgeograafia erialal cum laude.
1994. aastal omandas ta Tartu Ülikoolis majandusgeograafia magistrikraadi, kaitstes väitekirja „Uusettevõtlus ja Eesti regionaalne areng“.
1995. aastal kaitses Raagmaa Tartu Ülikoolis inimgeograafia doktoriväitekirja „Regional Identity and Public Leaders in Regional Economic Development. Towards the New Approach in Regional Policy: Cultural Geography Theories in Explaining Economic Growth“. Tema juhendaja oli Ott Kurs.
Ta on end täiendanud mitmes Euroopa ülikoolis, sealhulgas Joensuu Ülikoolis, Oulu Ülikoolis ja Tampere Ülikoolis.
Töökäik
1994. aastal töötas Raagmaa turu- ja arvamusuuringute ettevõttes Emor projektijuhina ning aastatel 1994–1995 Jõgeva maavalitsuse arenguosakonna peaspetsialistina.
1995. aastal töötas ta regionaalministri büroo nõunikuna ning aastatel 1995–1996 Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi projektijuhina.
Aastatel 1996–1997 oli Raagmaa Tartu Ülikooli geograafia instituudi lektor. 1997. aastal oli ta Tapa linnapea.
Aastatel 1998–2001 töötas ta Tartu Ülikooli geograafia instituudi teadurina.
Pärnu kolledž
Aastatel 2001–2009 oli Raagmaa Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor.
Pärast esimese direktoriperioodi lõppu töötas ta Tartu Ülikooli geograafia osakonnas teadurina ning alates 2011. aastast regionaalplaneerimise dotsendina. Alates 2021. aastast on ta Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise kaasprofessor.
2018. aastal valis Tartu Ülikooli senat Raagmaa uuesti Pärnu kolledži direktoriks. Ta alustas ametiaega 1. juulil 2018.
2019. aasta mais valis Tartu Ülikooli senat Raagmaa Pärnu kolledži direktoriks veel üheks ametiajaks. Tema uus viieaastane ametiaeg algas 1. juulil 2023 ja kestab 30. juunini 2028.
Raagmaa on regionaalse arengu ja planeerimise konsultandi ja koolitajana tegutsenud alates 1996. aastast. Alates 2004. aastast on ta olnud seotud OÜ-ga Irbis Konsultatsioonid.
Teadus- ja ühiskondlik tegevus
Raagmaa on osalenud mitmete regionaalarengu, ruumilise planeerimise ja ettevõtluse arendamise projektide ja strateegiate koostamisel. Ta on olnud muu hulgas Siseministeeriumi regionaalse arengu strateegia 2014–2020 ning kohalike omavalitsuste ettevõtlusarengu töörühma liige.
Ta kuulub Eesti Majandusteaduse Seltsi ja Eesti Planeerijate Ühingusse ning on Euroopa Regionaalteaduste Assotsiatsiooni (European Regional Science Association, ERSA) Põhjamaade sektsiooni liige.
Raagmaa on uurinud muu hulgas regionaalsete kõrgkoolide mõju piirkondlikule arengule, kohalike ja regionaalsete institutsioonide rolli majandusarengus, regionaalset identiteeti ning rahvastiku ruumilist liikumist.
Poliitiline tegevus
Raagmaa on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige.
2009. aasta kohalikel valimistel kandideeris ta Pärnu linnas Toomas Kivimägi valimisliidu nimekirjas ja kogus 39 häält.
2019. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Raagmaa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas Lääne-Virumaa valimisringkonnas ja kogus 83 häält. Ta Riigikokku ei osutunud.
2025. aastal kandideeris Raagmaa Pärnu linnavolikokku valimisliidu Südamega Pärnu nimekirjas. Ta oli üks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmetest, kes osales valimisliidu tegevuses.
2025. aasta kohalikel valimistel kogus Raagmaa 107 häält ja osutus Pärnu linnavolikokku valituks.
2026. aasta seisuga kuulub Raagmaa Pärnu linnavolikogus Südamega Pärnu fraktsiooni. Ta kuulub linnavolikogu majanduskomisjoni ja planeeringukomisjoni.
Teoseid
Raagmaa on avaldanud arvukalt teadusartikleid ning olnud mitme raamatu ja õpiku autor või kaasautor. Tema teadustöö keskendub peamiselt regionaalsele arengule ja planeerimisele.
- „Shifts in Regional Development of Estonia during the Transition“. European Planning Studies, 4 (1996), 6.
- „Public Leaders in Regional Economic Development“. European Planning Studies, 9 (2001), 8.
- „Regional Identity in Regional Development and Planning“. European Planning Studies, 10 (2002), 1.
- „Potential Emerging Biomedicluster in a Low Capitalised Country“ (koos P. Tammega). European Planning Studies, 12 (2004), 7.
- „The Future of Collective Farms' Built Social Infrastructure: Choosing between Central Place and Network Theories“ (koos K. Krooniga). Geografiska Annaler: Series B, Human Geography, 87B (2005).
- „Preface: The Heritage of Edgar Kant and Johannes Gabriel Granö“. Geografiska Annaler: Series B, Human Geography, 87B (2005), 3.
