Gaza genotsiidiks nimetab osa ÜRO organitest, inimõigusorganisatsioonidest, teadlastest ja muudest ekspertidest Gaza sektoris Iisraeli-Ḩamāsi sõja ajal toimepandud või väidetavalt toimepandud tegusid, mida nad käsiaevad genotsiidina palestiinlaste vastu. Nende hinnangul hõlmavad need teod massilisi tapmisi, näljutamist, tõsiste kehavigastuste ja vaimsete kannatuste põhjustamist, sündide takistamist, blokaadi kehtestamist, tsiviiltaristu ja tervishoiuasutuste hävitamist, meditsiinitöötajate ja abiotsijate tapmist, massilist ümberasustamist või küüditamist, seksuaalvägivalla toimepanemist ning haridus-, usu- ja kultuuriasutuste hävitamist.
Mitmed rahvusvahelised institutsioonid ja organisatsioonid, sealhulgas ÜRO erikomitee, ÜRO uurimiskomisjon, Genotsiidiuuringute Rahvusvaheline Assotsiatsioon, ning mitmed inimõigusorganisatsioonid, on nimetanud Iisraeli tegevust Gazas genotsiidiks või genotsiidi tunnustele vastavaks. Samuti on sellise hinnangu andnud arvukad genotsiidiuuringute ja rahvusvahelise õiguse teadlased ning teised eksperdid.
Samas on teema rahvusvahelises õiguses ja avalikus arutelus vaieldav. Lõuna-Aafrika Vabariik esitas Rahvusvahelisse Kohtusse hagi, milles süüdistab Iisraeli genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooni rikkumises. Iisrael on süüdistused tagasi lükanud ja väitnud, et tegutseb enesekaitse raames. Kohus on andnud ajutisi meetmeid palestiinlaste kaitseks Gaza sektoris, kuid ei ole teinud lõplikku otsust selle kohta, kas genotsiid on toimunud.
2025. aasta oktoobriks teatas Gaza tervishoiuministeerium, et vähemalt 66 148 inimest Gaza sektoris on tapetud. Mitme allika hinnangul on suur osa ohvritest tsiviilisikud, kellest vähemalt 50% moodustavad naised ja lapsed. Võrreldes teiste hiljutiste sõdadega on hukkunud ajakirjanike, humanitaar- ja tervishoiutöötajate ning laste arv olnud väga suur. Arvatakse, et tuhanded surnukehad võivad veel asuda hävitatud hoonete rusude all.
Ajakirjas The Lancet avaldatud uuring leidis, et traumaatiliste vigastustega seotud surmade ametlik arv võis juba 2024. aasta juuniks olla alahinnatud, ning märkis, et tegelik ohvrite arv võib olla suurem, kui arvestada ka kaudseid surmasid. 2025. aasta maiks hinnati traumaatiliste vigastustega surmade arvuks 93 000. Vigastatuid on teatatud üle 170 000, ning sõda on põhjustanud väga suure hulga amputatsioone ja puudeid, sealhulgas laste seas.
Humanitaarolukorda Gazas on mõjutanud ulatuslikult blokaad, sõjategevus ja taristu hävitamine. Toidujulgeoleku hinnangute kohaselt koges 2025. aasta augusti seisuga kogu elanikkond akuutset toidupuudust ning umbes 641 000 inimest elas katastroofilises olukorras. Konflikti alguses katkestas Iisrael Gaza vee- ja elektrivarustuse, kuid taastas hiljem osaliselt veevarustuse. 2024. aasta mai seisuga oli 84% Gaza tervisekeskustest hävitatud või kahjustatud. Samuti on hävinud või kahjustada saanud arvukad kultuuripärandiobjektid, koolid ja ülikoolid. Üle 1,9 miljoni palestiinlase on hinnangute järgi sunniviisiliselt ümberasustatud.
Küsimus sellest, kas Iisraeli tegevuse taga on olnud genotsiidile omane tahtlus, on rahvusvahelises õiguses ja teaduskirjanduses keskne vaidluspunkt. Mitmed eksperdid, organisatsioonid ja ÜRO mehhanismid on leidnud, et Iisraeli poliitiliste ja sõjaliste juhtide avaldused ning Gaza sektoris toimunud tegude ulatus ja iseloom viitavad genotsiidikavatsusele või genotsiidi õhutamisele.
Näiteks Amnesty International ja ÜRO uurimiskomisjon on järeldanud, et olemasolevate tõendite põhjal võib genotsiidikavatsus olla mõistlik järeldus. Samuti on sellisele järeldusele jõudnud mitmed genotsiidiuuringute eksperdid ja institutsioonid, sealhulgas Lemkini Instituut Genotsiidi Ennetamiseks ja Genocide Watch.
Kriitikud ja Iisraeli valitsus on need tõlgendused tagasi lükanud ning väitnud, et sõjalised operatsioonid on suunatud Ḩamāsi vastu ning toimuvad relvastatud konflikti ja enesekaitse raamistikus.
Iisraeli ametnike avaldusi on eri allikates tõlgendatud erinevalt. Mõned raportid on leidnud, et teatud avaldused dehumaniseerivad palestiinlasi või võivad kujutada endast genotsiidi õhutamist. Samuti on osa allikaid sidunud genotsiidikavatsuse väite laste vastu suunatud vägivalla, seksuaalvägivalla, kultuuripärandi hävitamise ning elamiskõlbmatute tingimuste kujunemisega Gazas.