Gelato

Gelato

Gelato (itaalia hääldus: dʒeˈlaːto, itaalia keeles 'jäätis') on Itaaliast pärit külmutatud magustoit. Itaalias tähistatakse selle terminiga iga jäätist, ingliskeelsetes maades aga eelkõige itaaliapärast jäätist.

Gelato põhikoostisained on piim, koor ja suhkur, mis on maitsestatud puuvilja- ja pähklipüreede ning muude lõhna- ja maitseainetega. Üldjuhul on see väiksema rasvasisaldusega kui teised jäätised. Gelato's on tavaliselt ka vähem õhku ja rohkem maitset, see omakorda annab juurde tihedust ja külluslikkust.

Itaalias sätestatud normi kohaselt peab gelato kooresisaldus olema vähemalt 3,5%. Ameerika Ühendriikides selle kohta normi kehtestatud ei ole, küll aga peab seal tavalises jäätises olema koort vähemalt 10%.

Gelato't võib serveerida topsis, vahvlikoonuses, jäätisevõileivana, jäätisekoogis, -pirukas või pulga otsas.

Ajalugu

Gelato ajalugu on müütiderohke, kuid neid kinnitavaid tõendeid on väga vähe. Ühe oletuse järgi pärineb gelato Sitsiiliast, Vana-Roomast ja Egiptusest, kus seda valmistati mäetippudest toodud jääst ja lumest, mida hoiustati maa all.[viide?] 1686. aastal leiutas Sitsiilia kalamees Francesco Procopio dei Coltelli esimese jäätisemasina. Siiski saavutas gelato suurema populaarsuse alles 1920.–1930. aastatel Põhja-Itaalias Varese linnas, kui võeti kasutusele esimene gelato-käru. Itaalia on ainus riik, kus käsitsi valmistatud gelato turuosa ületab masstoodangut rohkem kui 55 protsendi võrra. Tänapäeval töötab ligi 5000-s Itaalia jäätise salongis üle 15 000 inimese.

Maitsed

Traditsioonilised gelato maitsed on vanill, šokolaad, pähkel, pistaatsia, koor (ehk vanillikaste) ja stracciatella (vanilli-gelato šokolaaditükkidega). Tänapäeval on ka puuviljasemaid maitseid, nagu vaarikas, mango, ananass jm.

Tootmine

Gelato Firenzes Itaalias

Gelato tootmiseks on mitmesuguseid protsesse. Tehnoloogia arenedes muutub ka gelato valmistamine lihtsamaks.

Traditsioonilisel tootmisprotsessil segatakse munad, piim, suhkur ning soovitud maitselisandid, seejärel need kuumutatakse ja jahutatakse. Pärast seda toimub eriline protsess – batching, mille käigus viiakse gelato'sse õhku, et anda sellele eriline tekstuur.

Kuumtootmisel kuumutatakse koostisained pastöörimiseks 85 °C-ni. Seejärel alandatakse temperatuur 5 °C-ni ja toodet segatakse niikaua, kuni see omandab soovitud tekstuuri. Külmtootmisel segatakse omavahel koostisained ja pannakse segu sügavkülma.

Kiirtootmisel lisatakse piim või vesi teiste koostisainetega pakki ning seejärel segatakse.

Nagu ka teiste jäätiste puhul, takistab suhkur gelato tahkeks külmumist, sidudes vett ja pidurdades tavalise jääkristalli tekkimist. Suhkruga tekkivad jääkristallid on väiksemad ja gelato jääb kreemjas. Ameerikas müügil olev gelato on magustatud sahharoosi, dekstroosi või invertsuhkruga ja sisaldab stabilisaatoreid, näiteks guarkummit.

Sarnaseid magustoite

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "Nutritious facts on gelato compared to ice cream". Originaali arhiivikoopia seisuga 8.04.2023. Vaadatud 20.04.2014.
  2. ↑ Ferrari, L. (14.06.2009) Gelato and Gourmet Frozen Desserts - A professional learning guide. Lk 21
  3. ↑ Poggioli, Sylvia (17.06.2013). "Italian University Spreads The 'Gelato Gospel'". Vaadatud 7.07.2016.
  4. ↑ "How Gelato is Made Served and Displayed". Orion (Ameerika inglise). 14. aprill 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 4.05.2018. Vaadatud 3.05.2018.
  5. ↑ "CFR – Code of Federal Regulations Title 21". Accessdata.fda.gov. Vaadatud 10.09.2012.
  6. ↑ Storia del gelato. Interfred.it. Vaadatud 2012-07-06.
  7. ↑ See italiangelato.info
  8. ↑ See gelatoartigianale.it
  9. ↑ See guide.supereva.it, outside of Italy the bigger number of gelaterie is located in UK, France, Germany and north Europe in general.
  10. ↑ "Traditional Flavors | WhyGelato". whygelato.com (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 16.04.2018. Vaadatud 16.04.2018.
  11. ↑ "How It's Made | WhyGelato". whygelato.com (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.09.2020. Vaadatud 24.04.2018.
  12. ↑ A. Monem Omran (1974). Kinetics of ice crystallization in sugar solutions and fruit juices. AIChE Journal. Lk 795–803.

Kirjandus

Välislingid