Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (September 2026) |
Georg Malvius (sünninimega Gheorghe Malvius; sündinud 30. mail 1945 Timișoaras Rumeenias) on Rootsi lavastaja ja teatripedagoog, kes alates 1989. aastast on töötanud külalislavastajana ka Eestis.
Ta on aastatel 1989–2019 toonud Eestis lavale veerandsada muusikali-, ooperi- ja sõnateatrilavastust. Tema "Viiuldaja katusel" Jüri Krjukovi ja Helgi Salloga peaosades sai kohe kultuslavastuseks, seejärel andis ta suure panuse Eesti laulva revolutsiooni järgsesse muusikalibuumi.
Georg Malvius on sündinud Rumeenias. 1950. aastal emigreerus pere Rootsi, kus Georg alustas ka kooliteed. Tal on Rootsi kodakondsus ja ta peab end rootslaseks.
Ta on õppinud põhierialana näitlemist ja muusikalavastuste lavastamist ning lisaerialadena psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu.[viide?]
Malvius on töötanud kunstilise ja tegevjuhina neljas teatris Rootsis ja Soomes ning õpetanud näitlemist, muusikalikunsti ja lavastamist paarikümnes riigis. 1991. aastal valiti ta Göteborgi Ülikooli ja 2000. aastal Müncheni Ülikooli muusikaliteaduskonna muusikarežii professoriks.
Aastatel 1978–1982 oli ta Turu Rootsi Teatri kunstiline ja tegevjuht. Töötanud ka Örebro Länsteaternis (1982–1985), Norrköpingi Östgöteaternis (1985–1988) ja Södra Teaternis (1988–1996) Rootsis.
1979. aastal lavastas Turu Rootsi teatris oma esimese muusikali, Bocki "Viiuldaja katusel".
2003. aastal oli ta Vanalinnastuudio kunstiline juht.
2025. aasta seisuga on ta mitmes riigis lavale toonud kokku üle 200 lavastuse.
Malviuse kutsus Eestisse lavastama Estonia teatri toonane peadirigent Eri Klas. Rootslase debüütteoseks sai Estonia teatris 1989. aastal esietendunud "Viiuldaja katusel" (Jüri Krjukovi ja Helgi Salloga peaosades), millele järgnesid veel mitu muusikalavastust Estonias, draamalavastused Eesti Draamateatris ja suurejoonelised muusikalilavastused Tallinna Linnahallis. Seejärel jõudis Malvius muusikale lavastama ka Tartusse Vanemuisesse, seal esietendus rokkooperi mõõtu "Chess" 2006. aastal. 2025. aasta seisuga on ta Eestis teinud 24 sõnateatri-, muusikali- ja ooperilavastust.
Kui Malviust teatakse Eestis peamiselt suurte muusikalilavastuste meistrina, siis märkimisväärne roll on tal Eestis olnud ka teatri mitmekesistamisel kväärteatri teemade ja elementidega. Teatrikriitikud on esile toonud, et 1990. aastatel pälvis Eesti meedias enim tähelepanu Malviuse lavastus "Inglid Ameerikas" (peaosades Mait Malmsten ja Taavi Eelmaa) Eesti Draamateatris, mis tõi rahva ette korraga homosuhted, AIDS-itraagika ja tolleaegse LGBT-kogemuse. Kui tavaliselt ilmus tol perioodil ühe lavastuse kohta vaid käputäis arvustusi, siis seda Malviuse lavastust käsitleti ajakirjanduses ligi 40 korda. Eesti teatrimaastikul oli toona võrreldav teerajaja ka tema samas teatris lavale toodud "Ämbliknaise suudlus" (peaosades Jüri Krjukov ja Ain Lutsepp), mis lahkas vangikongi sattunud marksistliku poliitvangi ja apoliitilise homoseksuaali kaudu homoseksuaalsuse, sooidentiteedi ja ühiskondlike eelarvamuste küsimusi, näidates mehelikkuse ja haavatavuse eri tahke.
Homoseksuaalide tagakiusamist Natsi-Saksamaal käsitles ka tema 2003. aastal Vanalinnastuudios lavastatud "Bent" (peaosades Mait Malmsten ja Andrus Vaarik), mis sai kriitikutelt kiita ja tõi tegijatele mitu teatriauhinda. Lesbi- ja transvestiiditeemat hõlmas ka muidu AIDS-ist, uimastitest ja armastusest kõneleva eksperimentaalne rokkmuusikal "Rent" (peaosades Koit Toome, Maarja-Liis Ilus, Janika Sillamaa ja Lauri Liiv), mille etendamist ööklubis Hollywood algul küll kritiseeriti mängukohavaliku, tekstikärbete ja ingliskeelsuse pärast, kuid tohutu publikumenu sundis esialgu plaanitud 20 etendusele lisaks tegema neli lisaetendust, nii et kokkuvõttes osutus lavastus Eesti oludes erakordseks teatrisündmuseks.
2019. aastal üllatas Malvius Eesti teatripublikut sellega, et tõi "West Side Story" Estonias lavale paralleelselt inglis- ja eestikeelses versioonis. Kultuurikriitik Aare Tool on leidnud, et lavastus oli valusalt päevakohane ning eri keeltes versioonidel oli nii põnevaid plusse kui ka miinuseid, kuid samas on ta potentsiaalset vaatajat hoiatades tõdenud: "Niisugust langemist vägivalda, mis ühtaegu jahmatab ja tekitab kaastunnet, ei oska enamik teatrikülastajaid muusikalis oodata isegi siis, kui teatakse loo shakespeare’ilikult traagilist allhoovust."
Malvius osales 1989. aastal Balti ketis ning oli kohal, kui Eesti sinimustvalge lipp pärast okupatsiooniaega taas Toompeal Pika Hermanni tippu heisati. Alates 2020. aastast on ta Eesti ühiskonnaelus kaasa rääkinud ka ajalehe Õhtuleht kolumnistina. Tema artikleis on esindatud end Eesti eluga kurssi viinud välismaalase vaatenurk nähtustele, mida eestlased ehk ise ei oska kõrvaltvaataja pilguga näha või märgata. Kuid ta jagab oma kolumnides ka elu- ja reisikogemusi, mõtteid sise- ja välispoliitikast ning juhib tähelepanu väärt elamusi pakkunud sündmustele ja tegijatele kultuurivallas. Aastatega on temalt Õhtulehes ilmunud sadu arvamusartikleid.
2025. aasta augustis korraldas Vanemuise teater Georg Malviuse 80. sünnipäeva puhul piduliku juubelikontserdi, kus mängiti katkendeid juubilari säravamatest lavastustest ning esinesid näitlejad ja lauljad, kellega ta on oma lavastustes palju koostööd teinud. Koos Vanemuise sümfooniaorkestri ja ooperikooriga astusid üles solistid Nele-Liis Vaiksoo, Hanna-Liina Võsa, Pirjo Jonas, Lauri Liiv, Koit Toome, Mait Malmsten, Kalle Sepp, Oliver Timmusk, Helen Hansberg, Hisatoshi Nezu jt.
Artikli kirjutamine on sel kohal jäänud pooleli, jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (September 2026) |
Malvius on lavastanud näidendeid, oopereid ja operette ning muusikale Rootsis, Soomes, Eestis, Leedus, Norras, Taanis, Itaalias, Inglismaal, Saksamaal, Austrias, Ungaris, Monacos, Luksemburgis ja Hiinas.[viide?]
Malviuse emapoolses suguvõsaliinis on ungarlasi ning ta oskab lisaks rumeenia, rootsi ja inglise keelele hästi ka ungari keelt. Elementaartasemel oskab ta saksa ja prantsuse keelt, suudab end arusaadavaks teha ka hollandi ja itaalia keeles, koolis on õppinud veel vene ja ladina keelt.