See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2020) |
| Georgi maa | |
|---|---|
|
Georgi maa on Franz Josephi maa suurim saar | |
| Saarestik | Franz Josephi maa |
| Koordinaadid | 80° 29′ N, 49° 20′ E |
| Pindala | 2821 km² |
| Pikkus | 115 km |
| Laius |
43 km |
| Kõrgeim koht |
Brusilovi jääkuppel (416 m) |
|
| |
Georgi maa (vene keeles Земля Георга) on Kaug-Põhjas Arhangelski oblast Franz Josephi maa suurim saar.
Georgi maa nimetati prints George V järgi Benjamin Leigh Smithi poolt.
Georgi maa pindalaga 2821 km², veidi suurem kui Luksemburg, on Franz Josefi saarestiku suurim saar. See on ka pikim - vahemaaga 115 kilomeetrit põhjapoolseima ja lõunapoolseima otsa vahel.
Saarel pole püsielanikke, kuid on olemas hooajaline uurimisjaam, mis mahutab kuni 10 inimest.
Saare kõrgeim punkt on kirdes asuva Brusilovi jääkupli tipp, mis asub 416 meetri kõrgusel.
Saarel on keerukas rannajoon, paljude lahtede ja neemedega. Georgi maal on lõunarannikul edelasse suunatud kolm neeme: Neale neem (saare läänepoolseim ots), Crowtheri neem ja Granti neem. Selle idapoolseim neem on tuntud kui Murray neem, mis on eraldatud Bruce'i neemest Geograafi lahe kaudu. Kaks põhja poole suunatud neeme, Bruce'i neem ja Battenbergi neem, on teineteisest eraldatud Sommerville'i lahe poolt. Selle poolsaare läänepoolseim neem on Mys Mul'tanovskogo, mille taga asub Georgi maa ja Alexandra maa vahel Arhangelski väin. Cambridge'i väin asub isegi sellest rohkem edelas.
Nightingale'i väin kulgeb Georgi maast idas, eraldades selle Bruce'i saarest.
Enamik maad katavad suured liustikud ja jääkuplid, nagu Brusilovi jääkuppel, Gretton'i jääkuppel, Dzegudze'i jääkuppel, Zander'i jääkuppel, Foggy jääkuppel, Arktika Geology Research Institute jääkuppel ja Peary jääkuppel, ehkki selle põhjapoolses otsas (Polhostrovi Armitidzh) on suur, enamasti liustiketa poolsaar.