
Glycerius (? – u 500 pKr) oli Lääne-Rooma keiser aastatel 473–474 ja Salona piiskop 474 – u 500.
Pärast keiser Olybriuse valitsusaja lõppu ei suutnud Ida-Rooma keiser Leo I uut keisrit valida. Seega kuulutas järgmise Burgundia kuningas Gundobad. Keisri valis ta omade seast, ihukaitseväe ülema Glyceriuse, kes tõusis oma uuele ametipostile märtsis 473 Ravennas.
Glyceriuse valitsemisajal olid probleemiks ostrogoodid, kes tahtsid liikuda Itaaliasse. Selle suutis Glycerius diplomaatiaga ära hoida ning ostrogoodid läksid hoopis Galliasse.
Leo Glyceriust ei tunnustanud ning saatis Julius Nepose laevastikuga teda troonilt tõukama. Julius Nepos maabus Portus Augustis ning seal kuulutati ta Lääne-Rooma keisriks. Glyceriusele kõige halvemal ajal oli Itaaliast lahkunud ka tema suurim liitlane Gundubad, kes oli suundunud Burgundiasse, et enda võimu seal kindlustada. Armeest ilma, alistus Glycerius Neposele ilma võitluseta.
Glycerius kuulutati pärast keisriametist loobumist Salona piiskopiks ning hiljem ka Milano piiskopiks. Seal olevat ta mänginud võtmerolli Julius Nepose tapmises 480. aastal.
Pärast Glyceriuse troonilt lahkumist sai järgmiseks keisriks Julius Nepos. Tänu Glyceriuse tegutsemisele hoiti ära ostrogootide invasioon Itaaliale.