| Gnuu | |
|---|---|
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Sõralised Artiodactyla |
| Sugukond |
Veislased Bovidae |
|
Mustgnuu Sinignuu Mõlemad | |
Gnuu (Connochaetes) on Ida- ja Kesk-Aafrikas elav antiloobiperekond veislaste sugukonnast. Gnuusid on kaks liiki: sinignuu (Connochaetes taurinus) ja mustgnuu (Connochaetes gnou).
Sini- ja mustgnuu arenesid üksteisest lahku umbes miljon aastat tagasi. Sinignuu paikneb endiselt ajaloolistel aladel ning ei erine eriti esivanematest, samas mustgnuu on rännanud lõunasse ning seal kohanenud. Kahel liigil on lihtne vahet teha värvi ja sarvede asendi järgi.
Sinignuu on Ida-Aafrika arvukaim jahiuluk. Mõned sinignuude karjad rändavad aastas korra uutele karjamaadele, mustgnuud on kõik rändloomad. Sigimisperiood on vihmase aastaaja lõpus, vasikad kasvavad kiiresti ning on juba noorelt võimelised karjaga kaasas käima. Vasikate suurimaks ohuks on tähnikhüäänid.
Gnuud liiguvad tihti sebradega koos, et tagada parem valmisolek kiskjate rünnakuteks. Gnuud reageerivad ka näiteks paavianite hoiatussignaalidele. Ühelt poolt on gnuud turistidele vaatamisväärsuseks, teiselt poolt konkureerivad nad karjamaade pärast koduloomadega. Talumehed süüdistavad gnuusid oma veistele haiguste levitamises. Esineb ka salaküttimist, kuid sellest hoolimata on populatsioon üsna stabiilne. Gnuusid võib kohata nii rahvusparkides kui eramaadel, Rahvusvahelise Looduskaitseliidu hinnangul on gnuud soodsas seisundis.