Gordoni aken
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2018) |
.jpg)
Gordoni aken kujutab endast skeemi, mis võimaldab hinnata teise inimese käitumist ja otsustada, kelle probleemiga on konkreetses suhtlussituatsioonis tegemist.
Thomas Gordon kasutas teiste inimeste käitumise tõlgendamiseks akna metafoori. Sellest lähtuvalt on teise inimese käitumine (sõnad, mittesõnalised vahendid) ülejäänutele näha nagu läbi akna, käitumisakna. Osa käitumisi, mis aknast paistavad, on teistele vastuvõetavad, teine osa käitumisi häirib. Lisatud joonis kirjeldabki Gordoni akent.
Enda ümber inimesi jälgides on võimalik märgata
- inimesi, kes püüavad toime tulla ühe või mitme probleemiga. Kui ka selliste inimeste probleemid jälgija ehk (potentsiaalse või reaalse) suhtluspartneri elu otseselt ei mõjuta, võib mõni kohtumine käivitada jälgijas abistamisvajaduse. Tavaliselt vajavad inimesed, kellel on probleem, eelkõige ärakuulamist. Oma probleemist rääkimine võib mõtetes lahenduseni viia;
- inimesi, kes elavad nagu üsna probleemivabalt ja muretult.
Neist kahest inimtüübist ei mõjuta teisi otseselt kumbki. Gordoni aknas asetsevad nad kahes ülemises osas.
Kuid on ka olukordi, kus
- kellegi käitumine valmistab teistele probleeme, kuigi see inimene ise ei pruugi märgata, kuidas ta käitumine või eluviis lähedalolijaile mõjub.
Skeemi alumises osas on inimesed, kelle tegevus või käitumine parasjagu häirib kedagi. Kui selle kellegi vajadused on rahuldamata, siis on probleem mitte temal, vaid tal endal. Seetõttu tahab ta õigustatult ise rääkida, ise ennast aidata, ja käitub kehtestavalt.
Kui üritada muuta teise inimese sellist käitumist, mis häirib, siis on soovitatav kasutada mina-sõnumit ja teha seda pigem abi küsimise vormis, nt Tead, su koer on öösiti rahutu. Ma ei ole kaks nädalat saanud korralikult magada. Ma olen mõelnud, et ehk sa saad mind aidata. Enamik inimesi reageerib ausale abipalvele märksa vastutulelikumalt kui nõudmisele, kamandamisele või ähvardamisele.