See artikkel räägib laevast; Briti saare kohta vaata Suurbritannia saar.
Great Britain 2005. aastal Bristoli sadamas kuivdokisLaevale on lisatud koopia algsest sõukruvist
Great Britain on aurik, mis oli aastatel 1845–1853 maailma suurim reisilaev, mida nüüdisajal eksponeeritakse muuseumlaevana. Aluse pikkus on 98 m ja veeväljasurve on 3400 tonni.
Pärast valmimist kurseeris Great Britain ligi kaks aastat Atlandi ookeanilBristoli ja New Yorgi vahel. Ookeani ületamiseks 360 reisijaga pardal kulus 14 ööpäeva.
Varem oli enamik Atlandil reisijaid vedanud aurikutest puidust keredega. Aurumasinate võimsuse kasvades ei sobinud need hästi puitkerega alustele, mistõttu mindi üle terasest kerega aurikute ehitamisele ja alates 1850. aastatest hakkas enamik laevaehitajad kasutama suuremate laevakerede valmistamisel puidu asemel terast.
Ajalugu
Gravüür laeva pidulikust veeskamisest 1843. aastal. Lõpliku valmimiseni läks veel kaks aastatLaeva kere 1970. aastal
Laev alustas esimest reisi 26. juulil 1845 Inglismaalt Liverpoolist, et toimetada Ameerikasse New Yorki 45 reisijat. Pikaleveninud ehitusaeg ja suur maksumus seadsid aga laeva esimese omaniku raskesse finantsseisu, millele ei aidanud kaasa ka vajadus teha laeva juures mitmeid hilisemaid ümberehitusi. Kui laev juba 1846. aasta septembris navigeerimisvea pärast Põhja-Iirimaa lähistel madalikule jooksis, siis lõpetas see ettevõtte äritegevuse. Laev saadi lahti augustis 1847 ja müüdi murdosaga selle ehitamiseks kulunud summast. Uus omanik lasi laeva parandustööde käigus ühtlasi ulatuslikult ümber ehitada ning valmimise järel jõudis see teha ainult ühe edasi-tagasireisi New Yorki enne, kui see uuele omanikule edasi müüdi, kes lasi seda samuti ümber ehitada.
1852. aastal tegi Great Britain oma esimese reisi AustraaliasseMelbourne'i, toimetades sinna 630 immigranti. Pärast seda jäi laev vedude tarbeks Austraaliasse kuni 1881. aastani. 1882. aastal kohandati alus söeveo-purjelaevaks.
Viimane reis toimus 1886. aastal, kui Great Britain oli söelastiga teel WalesistSan Franciscosse ja Falklandi saarte lähistel toimus laeval põleng. Laeva taastamine poleks end majanduslikult ära tasunud ja nii müüdi alus kohalikule ettevõttele, kes hakkas seda kasutama Stanley sadamas muuhulgas laopinna ja karantiinilaevana. 1937. aastal pukseeriti amortiseerunud laev sadamast välja merele ja lasti põhja.
1970. aasta aprillis tõsteti vrakk üles ja parandati seda sel määral, et selle saaks transportida Suurbritanniasse, kuhu see jõudis sama aasta 22. juunil. 5. juulil tõmmati laev mööda Avoni jõge Bristolisse, kus see jäi ootama suuremat tõusu, et pääseda samasse kuivdokki, kus see kunagi ehitati. Ettevõtmise maksis suures osas kinni inglise ettevõtja Jack Hayward.
Laev renoveeriti 2000. aastate alguses ja avati külastajatele 2005. aastal. Laeva kõrval sadamas avati 2018. aastal muuseum Being Brunel.
.jpg)
