Gustav Emmanuel Stockenberg (25. aprill / 6. mai 1771 Tõlliste – 10. juuni / 22. juuni 1845 Kambja) oli Eesti vaimulik.
Stockenberg sündis Tõllistes postikomissari pojana. Ta õppis Riia toomkoolis. Usuteadust õppis ta aastatel 1790–1793 (immatrikuleeriti 23. septembril 1790) Halle Ülikoolis. Ordineeriti 20. septembril / 2. oktoobril 1803 õpetajaks.
Ta oli aastatel 1803–1806 (introdutseeriti 18. oktoobril / 30. oktoobril 1803) Kambja koguduse adjunktõpetaja. Aastatel 1807–1808 oli ta Rannu Püha Martini koguduse õpetaja. Aastatel 1808–1845 oli ta Kambja koguduse õpetaja.
"Loomult olnud ta vaikne ja eluvõõras; ta ei ole liikunud kodust mujale, kui ainult oma ameti talitustele. Ta hakkanud juba laupäeva õhtupoolikul piiblit lugema ja laulma, ning teinud seda kuni pühapäeva õhtuni ainult söögi vaheaegadega. Ka oma teenijatel ei ole lubanud ta laupäeval pärast lõunat midagi teha, pidanud olema juba täielik püha vaikus sees."
Tema vanavanaisa Johann Gustav Stockenberg oli kujur ja kiviraidur.
Tema naise onu oli viitseadmiral Karl Magnus von Breyer.
Tema tütretütre poeg Wilhelm Anderson oli astrofüüsik, tütretütre poeg Walter Anderson oli folklorist ja tütretütre poeg Oskar Anderson oli matemaatik..